Vilve Torn • 29 aprill 1999

Ööklubides peituvad imed

Park Hotell & Casino noor direktor Tauri Sumberg on klubikultuuri austaja. Ajal, mil teised juba teist unenägu näevad, elab tema end välja arvukates ööklubides.

Reval Hotelligrupi nõukogu esimehe Tarmo Sumbergi noorem vend Tauri sukeldus hotellinduse ja öömaailma võludesse 19aastaselt.

«Alustasin Pärnu hotellis Victoria vastuvõtjana ning sebisin leti taga ringi. Jooksupoisi staatusest sain lahti siis, kui mind Strand-hotelli ööklubi projektijuhiks kutsuti. Ööklubi tuled särasid ahvatlevamalt ning see oli suur vaheldus. Tegemist oli ühe esimese ööklubiga Eestis, kus hakati joogikultuuri tähtsustama. Hiljem lisandusid uuendusena stiilipeod,» meenutab Sumberg lühidalt oma ühe eluperioodi algust.

Nii vehkiski Sumberg öösel tööd teha ning käis päeval unisena ja pilukil silmadega koolis. Lõpuks väsis sellisest eluviisist ning läks Strandi müügiosakonda, kuid ööklubide ja klubikultuuri vaimustus jäi alles.

Tallinna jäi Sumberg lõplikult pidama 1997. aastal ning alates käesoleva aasta veebruarikuust on tal uus nimekaart.

Kuigi töökohustusi on uuel direktoril senisest rohkem, ei tee Sumberg hilisööni ületunde. «Ma ei arva, et keskööni töölaua taga istumine ülimat töökust üles näitab. Pigem on see saamatus ja oskamatus oma aega planeerida.» Samas ei pea Sumberg ka õigeks, et punkt kell viis laualt asjad kokku pakitakse. «Tööd ei tohi vägisi teha,» on üks tema kindel põhimõte.

Tallinnas elades ja töötades meeldib Sumbergile aega viita arvukates ööklubides ning erinevalt nii mõnestki tavakülastajast on Sumberg asunud end klubikultuuri vallas harima. «Aeg on selline, et kogu maailmas muutub klubikultuur järjest nüansirikkamaks. See puudutab ka Eesti ööklubisid, kuigi siinne tase on hoopis teine,» rõhutab Sumberg. Eesti ööklubide omanikud tahavad enamjaolt teenida võimalikult suurt kasumit ja see ongi nagu kõik, ütleb Sumberg.

Võrdlusmomendid on noorel peadirektoril olemas, sest ta on viibinud nii mitmedki korrad välismaistes ööklubides. «Esimene kord Londoni väga trendikasse ööklubisse sattudes ei saanud ma mitte midagi aru. Paar tuhat inimest sagis ümberringi ja oligi nagu kõik.»

Hiljem adus Sumberg, et Londoni ööklubi liikmed valitakse klubi stiili järgi. Kuna turg on kohutavalt suur, on võimalik pakkuda klubisid rassi, rahvuse, vanuse, muusikalise eelistuse, elustiili jne järgi.

Eesti ööklubide kohta arvab Sumberg, et siin on veel küllalt arenguruumi, kuigi omad ootused need täidavad. «Hollywoodi lähen ma kindla DJ pärast, kelle muusikavalik mind rahuldab. Bonnie & Clyde korraldab sündmusi, mis mulle meeldivad,» räägib ta.

Tavaliselt käibki Sumberg reede või laupäeva öösel koos sõpradega kõik klubid läbi ning peatub igas klubis tunnikese või rohkem. Paigalejäämise aeg sõltub väga palju sellest, kuidas Sumberg rahulolu saavutab. «Kui minu ees seisev inimene on ikkagi ainult kallite ja keeruliste kokteilide peal väljas, läheb alati palju aega. Sellisel juhul kõnnin mina lihtsalt leti tagant minema, sest ööklubide alternatiiv ei ole eriskummalised kokteilid,» ütleb Sumberg. Ööklubide eesmärk on ikkagi muusika, liikumine, püstoljoogid, õlu ja siider.

Nii pakuvadki Sumbergile suurematele ööklubidele meeldivat vaheldust väiksemad ja erilisemad asutused ja üritused.

Enim vaimustub Sumberg uuest Eesti klubikultuuri esindajast -- Vibe'ist. See on seltskond, kes korraldab väga stiilseid ja eelarvamustevabasid pidusid, arvab Sumberg. Nende iga üritus on hoolikalt läbi mõeldud ning pisidetailideni paika pandud. Seal saavad ennast eksponeerida kõik, kes tahavad, kirjeldab Sumberg Vibe'i olemust.

Oluliseks peab Sumberg, et Vibe'i üritustest võtab osa väga paljude eluvaldkondade tegelasi. Tema sõnul on see seltskond, kes ennast tavaklubis õõtsutamas ei käi. «Nad ei karda seal ennast vabana tunda, sest sealsetel osalejatel on ükskõik, milline ma välja näen. Loeb põhimõte -- peaasi, et endal oleks hea.»

Kuna seal on sissepääsul omad kindlad reeglid, siis ei ole avaliku elu tegelastel vaja karta, et järgmisel päeval või nädalal nende pilt kohatu alltekstiga mõnes seltskonnaajakirjas on.

Kas Eestis on olemas klubikultuur?

On ja ei ole ka. Eestis on piisavalt ööklubisid ning neis käib mingi seltskond inimesi. Bonnie & Clyde on sobiv ühele ringile ning Hollywoodis käivad koos teised tegijad. Mina ise käin Eestis olles väljas kaks korda nädalas, kuid suurematesse ööklubidesse ma ei lähe. Väga meeldib Von Krahl ning uus meelelahutuspaik Võitlev Sõna, osa olen võtnud ka Vibe'i stiilipidudest.

Suuri erinevusi Eesti ööklubide ja välismaiste klubide vahel ei ole. Londonis või New Yorgis on inimesed värvikamad ja temperamentsemad. Eestlased on lihtsalt teistsuguse loomusega.

Erinevalt välismaast pole Eestis kalleid ja eksklusiivseid klubisid neile, kes võivad ühe õhtu jooksul 15 000--22 000 krooni kulutada. Need inimesed on olemas, kuid neid pole ju piisavalt.

Hetkel kuum