Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Austraalia ja Hispaania veinipidu Tartus

    Viiendat korda peetud konkursi reglemendi järgi tegid võistlusveinide osas valiku maaletoojad, valikut hinnanud Zhürii koosnes seevastu sõltumatutest asjatundjatest, kelle pädevus ei tohiks ka kiuslikus veinikaupmehes kahtlusi tekitada. Liivimaa Veini ehk profikategoorias võisid osaleda kuivad viinamarjaveinid, mille laohind käibemaksuta ei ületa 100 krooni.
    Liivimaa Rahvaveini osas langetas otsuse arvukas ning samaaegsetest tudengipäevadest johtuvalt nooremapoolne publik, kes sai mõõduka piletiraha eest hinnata kuivi ja magusaid veine, mille hind jääb poes 50 ja 80 krooni vahele. Mil määral konkreetse rahva arvamus Eesti tegelikku keskmist maitset esindab, jääb saladuseks. Viimase aja kohalik müügihitt, Ungaris toodetud Gruusia poolmagus jook igal juhul võitu ei saanud.
    «Enamikku profiklassi veinidest võib julgelt nimetada väga heaks,» iseloomustas konkursante võistluse üks algatajaid Raivo V. Raam Tartu veiniklubist. Prantsuse eksklusiivsed mõisaveinid on loomulikult veelgi paremad, kuid kindlasti mitte viis-kuus korda, nagu sellevõrra kõrgem hind eeldaks.
    «Teatud piirist alates muutub asi snoobitsemiseks ning kitsa ringi pärusmaaks. Vein on siiski ennekõike rahvajook,» leiab Raam, kes välismaal käies alati veini kaasa toob. «Millegipärast leiab mujalt normaalse hinnaga head veini palju kergemini kui Eestist,» iseloomustab veinisõber olukorda meie joogikauplustes.
    Veinide hindamine on üldjuhul subjektiivne tegevus, mingit sajaprotsendiliselt tõele vastavat pingerida pole võimalik koostada. Seda enam, et nii mõnedki maaletoojad puudusid. Näiteks polnud võistlustules ühtki California veini, samuti esindas maailma kuulsaimat veiniriiki Prantsusmaad vaid mõni üksik jook.
    Kokku olid maaletoojad sel aastal ööklubi Manhattan laudadele sättinud 51 veini, neist võistles profiklassis 25. Aja kokkuhoiu ning maitsevõime säilimise huvides piirdus selle loo autor vaid profiklassiga. Kui ajakirjanike ja maaletoojate laudkond sai veini enne mekkimist ka vaadata, siis ametliku Zhürii lauda pudeleid viia ei lubatud. Eksperdid testisid «pimedalt», veini nime ja marki teadmata.
    Kes vähegi veinidega kokku puutunud, see ei suuda hoiduda geograafilistest ja viinamarjasortidele rajanevaist eelistustest. Endiste sotsmaade joogid on ju hinna-kvaliteedi suhet arvestades üsna korralikud, kuid hea ja paraku kallim «hispaanlane» tundub mingil põhjusel parem. Kuivõrd rämpsveini toodetakse kõikjal maailmas, ka Hispaanias ja Austraalias, Prantsusmaast kõnelemata, siis annab joogi kvaliteedi kohta õige pildi ennekõike pimedegustatsioon.
    Erilisi üllatusi võistlusveinid ei pakkunud. Nõutusega segatud elevust tekitasid vaid paar jooki Bulgaaria Pomorje piirkonnast, mis maksavad ühe Zhürii liikme sõnul Balti jaama putkas 40 krooni pudel. Ilmselt oli tegu korraldajate näpuveaga, kuivõrd võistluse eesmärgiks on siiski veinide, mitte nende hinna-kvaliteedi suhte reastamine.
    Valgete veinide hulgas on jäme ots libisenud kindlalt Uue Maailma veinide kätte, mistõttu näiteks Austraalia korraliku tootja (Hardy's, Lindemans, Jacob's Creeki piirkond) jooki ostes ei pea veinisõber pettuma. «Uued veinitootjad annavad tooni,» kinnitas GPR Eesti OÜ müügijuht Rein Aksalu, kelle hinnangul on rahva maitse viimaste aastatega paranenud, mis omakorda motiveerib maaletoojaid hankima magusa rahvaveini kõrval üha enam ka kvaliteetset kraami.
    Zhürii liige Heldur Pedajas tunnistas, et esikolmikus kais väga tihe rebimine. «Võistluses osalevate firmade hulgas hakkab kujunema teatud selgus. Veine oli sel korral küll varasemast veidi vähem, kuid see-eest oli tase ühtlasem ja kõrgem.»
    Kui valge veini osas vallutas poodiumi Austraalia, siis punaveinide hulgas sai sama tükiga hakkama Hispaania. Sealt pärineb ka kultusveini staatusesse tõusma hakkav Masia Bachi Cabernet Sauvignon, mille eri aastakäigud on Liivimaa Veini konkursi võitnud kolm aastat järjest. Joogi jõulise värvi ja aroomi taga on tasakaalustatud parkainerikas märjuke, mis nõuab enda kõrvale mehist lihatükki või sama tugevat juustu.
    Võiduveini maaletooja ASi Prike tootejuhi Rein Kasela hinnangul räägib mitmekordne võit veini stabiilsest kvaliteedist. Võiduvein on pälvinud positiivset vastukaja ka muu maailma ajakirjanduses.
    «Võitjatiitel on loomulikult aidanud kaasa sellele, et vein hästi müüb,» märkis Kasela.
    Veinivõistluse saamisloo taga on huvitav intriig: viis-kuus aastat tagasi määrasid mõned Tallinna ajakirjanikud isekeskis kindlaks Eestimaa parima veini. Tartu meestel oli asja kohta oma arvamus ning nii tekkis idee organiseerida võistlus. Et Eestimaa nimi oli juba ära kasutatud, läks käiku Liivimaa.
    Korraldajate hasart ning publiku ja maaletoojate huvi lubavad ennustada, et tuleva aasta aprilli viimasel päeval hakatakse Tartus taas veine pingeritta panema.
    Autor: Olari Koppel
  • Hetkel kuum
Andrus Alber: pensionid kasvavad, kui riik paneb jõude seisva raha tööle
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Rakvere gasell: suvel jooksevad kliendid meid pikali
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Venemaa töötlemata puidu eksport kukkus 70%
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.

Olulisemad uudised

Küünlatootja andis töötajatele palgakärpe hoiatuse ja ähvardab suitsetajaid trahvida Advokaat selgitab: kuidas õigesti palku kärpida
Viljandi küünlatootja Hansa Candle saatis töötajatele palga vähendamise hoiatuse, põhjendades karmi sõnumit kalli elektri ja IKEA tellimuste kaotamisega.
Viljandi küünlatootja Hansa Candle saatis töötajatele palga vähendamise hoiatuse, põhjendades karmi sõnumit kalli elektri ja IKEA tellimuste kaotamisega.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.