Reedel kohtusid nelja riigi peaministrid pärast peaaegu viieaastast vaheaega Slovakkia pealinnas Bratislavas, et vahepeal unarusse jäänud ühendusele uuesti elu sisse puhuda.

Viimane sarnane kohtumine toimus 1994. aasta jaanuaris Prahas.

«Usume, et koostöö kiirendab meie pääsu Euroopa Liitu, kuid see jätkuks ka pärast selle eesmärgi saavutamist,» ütles Tshehhi peaminister Milosh Zeman.

Vishegradi grupp loodi 1991. a eesmärgiga aidata kolmel Kesk-Euroopa riigil vabaneda Nõukogude Liidu satelliitriigi staatusest ning tihendada sidemeid lääneriikidega.

Pärast 1992. a valimisi Tshehhoslovakkias, mis viisid liitriigi lõhenemisele ja tõid võimule Vaclav Klausi, muutus koostöö aga formaalseks. Grupi vähem arenenud riikides nägi Klaus Tshehhi ambitsioonidele hoopis takistust.

Suhteid rikkusid ka Slovakkia ja Ungari vahelised rahvusprobleemid. Peaminister Vladimir Meciari autoritaarne valitsemisstiil ning demokraatlike reformide takerdumine tingis aga selle, et 1997. a jäi Slovakkia Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimisi alustanud riikide esimesest ringist välja. Samuti ei kaasatud Slovakkiat NATO laienemisse. Läinud aastal toimunud valitsuse vahetus annab aga lootust rahvusvahelisest isolatsioonist pääseda.

Peaministrid leppisid kokku, et hakkavad edaspidi kohtuma kaks korda aastas, et vahetada kogemusi ELi ja NATOga integreerumise üle ning süvendada koostööd eelkõige kuritegevuse tõkestamise ja immigratsiooni valdkonnas. Täiendavalt lepiti kokku kultuuri ja spordi ning teadusalase koostöö tihendamises ning keskkonna, piiri- ja immigratsioonialaste küsimuste ühises lahendamises.

Vishegradi riikide majandusalane koostöö jätkub Kesk-Euroopa vabamajanduskokkuleppe (CEFTA) raames, mis hõlmab ka piirkonna teisi riike. Tänu CEFTA-le on tänaseks tööstuskaupade osas 90 protsenti regiooni kaubavahetusest piirangutest vabastatud.

Autor: ÄP