Peeso lööb vankuma

Argentina aserahandusminister Miguel Kiguel lükkas eile avalikult ümber kuuldused, nagu kavatseks Argentina devalveerida oma peesot, mis on USA dollariga seotud 1:1-le. Sellise avalduse tegi Kiguel seetõttu, et turul on hakanud liikuma kuuldused, nagu kavatseks Argentina järgida oma suurima kaubanduspartneri Brasiilia eeskuju, kes laskis oma reaali kursi vabaks jaanuaris, mille järel see on devalveerunud ca 30%. Kuulduste tagajärjel on Argentina, Brasiilia ja Mehhiko börside kursid üksjagu langenud. «Argentinal ei ole mingit põhjust muuta oma monetaarpoliitikat, sest see on teeninud teda hästi,» selgitas Miguel Kiguel.

Kigueli kinnitused ei suutnud aga börside langust peatada. Nii Argentina, Brasiilia kui ka Mehhiko börsi indeks on sel nädalal kukkunud 2--4%. Peeso devalveerimiskumu tõttu on riskihajutusfondid paaniliselt müünud obligatsioone, pangad likvideerinud positsioone ja investorid võtnud kasumid välja.

Kuuldused langesid kokku esmaspäevases Briti majanduslehes Financial Times avaldatud Argentina eksmajandusministri ja valuutakomitee süsteemi autori Domingo Cavallo seisukohavõttudega.

Tema arvates peaks Argentina oma valuuta peeso kursi vabaks laskma, kuid säilitama selle konverteeritavuse USA dollariga. See võimaldaks teoks teha Lõuna-Ameerika ühisturu (Mercosur) valuutaliidu, selgitas Cavallo, kes varem on tauninud soovitust võtta Argentinas peeso asemel kasutusele dollar. Peeso üheaegne konverteeritavus ja liugvahetuskurss aitaks suurendada rahvusvahelist usaldust Argentina majanduse vastu, väidab ta.

Ehkki riigi majanduskasv peaks peeso liigse tugevnemise tõttu tänavu prognooside kohaselt vähenema, on see kaheksa-aastase konverteeritavuse ajal kasvanud kokku 50%. Majanduskasvu aeglustumisele vaatamata on Argentinal õnnestunud rahvusvaheliselt kapitaliturult saada tänavu järjest madalama intressiga laene, mis on aidanud hoida kodumaised intressid suhteliselt madalad. «Kui see areng jätkub, tugevneb peeso liigselt dollari suhtes ja sunnib valitsust 1:1-sest seotusest loobuma,» arvas Cavallo.

Vaatamata sellele, et Brasiilia reaal on devalveerunud 30%, pole see välisinvestoreid kohutanud ning otsesed välisinvesteeringud on 165 miljoni elanikuga Ladina-Ameerikasse tänavu esimeses kvartalis kasvanud tervelt 54%. Mehhikosse kasvasid investeeringud selle ajaga 463%, Argentinasse 236% ja Brasiiliasse 36%. Seda arengut on soodustanud erastamised ja piirkonna majanduse suhteline stabiilsus.

Autor: ÄP