SuperTEL on saanud esimesed kliendid

SuperTELi tegevdirektor Mika Liebkind ei soovinud eile täpsustada, mitu kõnet eelmisel nädalal tehti, aga see number jääb 200 ja 2000 vahele. Enamik neist tuli suurtelt ja keskmiselt ettevõtetelt, kuid teenust kasutasid ka erakliendid. Kõige rohkem helistati SuperTELi abil Soome, USAsse, Taani, Rootsi ja Suurbritanniasse, kokku rohkem kui 30 riiki. Võrreldes Eesti Telefoni kaugekõnedega on SuperTELi teenused kuni viis korda odavamad.

Soojustehnika seadmeid müüva ASi Efipa tegevdirektor Toomas Laur ütleb, et tema juhitav ettevõte kavatseb varsti SuperTELi teenuseid kasutama hakata. Kaks kolmandikku firmast kuulub Soome ettevõttele, sellepärast peab tihti Soome helistama. «SuperTELi kõnehinnad on madalad, Eesti Telefon on aga ülbeks läinud,» sõnas Laur. «Tore, et tekib konkurents.»

Ühe suurema arvutitootja ASi Pennu Computers Technology juhatuse esimees Arho Anttila ütleb, et ta ei ole jõudnud SuperTELi teenuseid kasutada. «Pean täpselt uurima, mis tingimused on,» sõnas Anttila. «Aga ettevõtte jaoks mida odavam teenus, seda parem.»

Anttila märkis, et situatsioon ei ole lihtne ning tänu kontsessioonilepingule ja Eesti Telefoni tegevusele on Eestis hästi arenenud telefonivõrk.

Eelmisel nädalal saatis SuperTELi esindaja teede- ja sideministeeriumile kirja, milles selgitab firma tegevust. Teede- ja sideministeeriumi sideosakonna juhataja Edvard Saarma ütles, et ministeerium kutsub OY SuperTELi esindajaid sellel nädalal vestlusele. «Uurime välja, mis tegevusload neil on ja mida nad kavatsevad teha,» sõnas Saarma. «Praegu ei ole selge, kas nad pakuvad teenust või tegemist on ainult reklaamiga.»

SuperTELi juhi Mika Liebkindi sõnul pole neil teede- ja sideministeeriumi ametnikega kohtumise vastu midagi. «Lõpuks ometi saame suhelda otse, mitte pressi kaudu,» ütles Liebkind. «Olen veendunud, et vestluses saame tõestada, et meie tegevus ei ole seadusevastane.»

Saarma väitel läheb SuperTELi tegevus Eestis põhiseadusega vastuollu. ASi Eesti Telefoni sõnul rikub SuperTEL kontsessioonilepingut, mis oli sõlmitud Eesti Telefoni ja Eesti riigi vahel 1992. aastal ja tagab Eesti Telefonile monopolisti õigused telefoniteenuste alal.

Eesti Telefoni juhatuse esimees Jaan Männik ütles, et ta ei näe põhjust, miks Eesti Telefon kui kontsessioonilepingu täitja peab vaidlusse sekkuma. «See küsimus on lepingu sõlmija, eeskätt Eesti riigi küsimus,» sõnas Männik. «See on juriidiline küsimus ja mina ootan valituse seisukohta.»