Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rootsi kapital pürib turuliidriks

    Farm Plant Eesti tegevdirektor Jyrki Virtanen ütles, et ettevõttele kuuluvad Taebla ja Elva jõusöödatehas toodavad praegu kokku ligi 30 000 tonni jõusööta aastas. Taebla jõusöödatehase projektvõimsus on 40 000 tonni sööta aastas. Elva tehase 24 000tonnisest projektvõimsusest on rakendatud vaid kolmandik.
    «Jõusööda ostjaid oleks küllaga, aga maksjaid pole,» põhjendab Virtanen alakoormatust.
    Eesti jõusöödaturu liidri, ASi Viljandi Viljasalv tegevdirektori Harri Kallaste hinnangul on Farm Plant Eestist saanud neile tõsine konkurent. «Eriti Kesk-Eestis,» täpsustas Kallaste. Viljandi Viljasalv toodab aastas ligi 40 000 tonni jõusööta. Firma suurklient on seakasvatusettevõte AS Ekseko.
    Jyrki Virtanen ei soovinud öelda, millise hinna eest nad Elva jõusöödatehase ja teraviljahoidla ühistult Tartu Viljasalv ostsid. Tehing toimus märtsis. «See summa oli üle 10 ja alla 20 miljoni krooni,» keerutas Virtanen. Tema sõnul on seadmete omandamise kõrval sama oluline Elva soodne asukoht ja perspektiiv turuosa suurendamisel.
    Ligi kolm aastat tagasi uuenenud Elva jõusöödatehase seadmetesse investeeris Tartu Viljasalv 4,4 miljonit krooni. Koos ehitustöödega läks projekt maksma ligi 7 miljonit krooni. Elva täisautomaatse jõusöödatehase omapära võrreldes masstoodanguks ette nähtud konkurenttehastega on see, et Elvas saab loomasööta ülitäpselt doseerida ka väikestes kogustes.
    Tartu Viljasalve juhataja Leonhard Puksa hinnangul tuleks Elva jõusöödatehases uuendada teravilja ja söödakomponentide etteandmise süsteemi ning laborit. «Me ei pidanud 3--4 miljoni krooni suurust lisainvesteeringut otstarbekaks,» põhjendas Puksa Elva kompleksi müüki. «Otsustasime jätkata tegutsemist vaid jahutootjana.»
    Puksa sõnul on jõusöödaturg maksejõuetuse tõttu jäänud kogu aeg ahtamaks. «Jõusööda eest on meil seni saamata kokku 2 miljonit krooni,» lisas Puksa.
    Farm Plant Eesti eelmise aasta käive oli 68 miljonit krooni. Tänavu prognoosib firma vähemalt sama suurt käivet. Kasumimarginaalina nimetas Jyrki Virtanen 5-8 protsenti.
    Odal ühendab Rootsis 25 000 põllumeest. Odali jõusöödatehased toodavad aastast 900 000 tonni jõusööta. Odali teine suurem tegevusvaldkond on teravilja eksport.
  • Hetkel kuum
Aleksei Šiškin: Gruusia Eesti-armastus tuleb ajaloost
"Miks suhtutakse Gruusias eestlastesse nii soojalt?" See küsimus tekib sageli selle Lõuna-Kaukaasia riigi külaliste seas. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin selgitab nähtuse põhjuseid ja kutsub üles "eesti boonust" aktiivsemalt kasutama.
"Miks suhtutakse Gruusias eestlastesse nii soojalt?" See küsimus tekib sageli selle Lõuna-Kaukaasia riigi külaliste seas. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin selgitab nähtuse põhjuseid ja kutsub üles "eesti boonust" aktiivsemalt kasutama.
Euroala alusinflatsioon kiirenes rekordini
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Jätkusuutlikult turgu ületades – ulme või reaalsus?
Paljud investorid on viimastel aastatel küsinud, kas salapärane sõnaühend ESG, mis tähistab keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistavasid, on vaid ajutine moeröögatus või on see tulnud selleks, et jääda? Kas jätkusuutlik investeerimine toob turust paremaid tulemusi või tuleb helgema homse nimel tootluseesmärk ohverdada? Nendele küsimustele pakub vastuseid Hanna Silvola ja Tiina Landau raamat „Jätkusuutlik investeerimine. ESG-ga turgu ületades“.
Paljud investorid on viimastel aastatel küsinud, kas salapärane sõnaühend ESG, mis tähistab keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistavasid, on vaid ajutine moeröögatus või on see tulnud selleks, et jääda? Kas jätkusuutlik investeerimine toob turust paremaid tulemusi või tuleb helgema homse nimel tootluseesmärk ohverdada? Nendele küsimustele pakub vastuseid Hanna Silvola ja Tiina Landau raamat „Jätkusuutlik investeerimine. ESG-ga turgu ületades“.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Nädala lood: karastunud juht lõpetas firma päästmisega, noor ettevõtja sattus külma kätte
Lõppenud nädala loetumate majandusuudiste seast leidub huvitavaid karjääripöördeid, suuri koondamisi, erakordseid kohtuasju ning investeerimissoovitusi Äripäeva investorite küsitlusest.
Lõppenud nädala loetumate majandusuudiste seast leidub huvitavaid karjääripöördeid, suuri koondamisi, erakordseid kohtuasju ning investeerimissoovitusi Äripäeva investorite küsitlusest.
Nädala raadiohitid: ambitsioonikas investor, idufirmade mured ja võluvits läbipõlemise vastu
Selle nädala enim kuulatud Äripäeva raadiosaated rääkisid noore investori teekonnast miljonäriks, Ukraina võimalustest suurpealetungiks, aga ka tööstressi ja läbipõlemise vältimisest.
Selle nädala enim kuulatud Äripäeva raadiosaated rääkisid noore investori teekonnast miljonäriks, Ukraina võimalustest suurpealetungiks, aga ka tööstressi ja läbipõlemise vältimisest.
Millal tasub riigi vastu kohtusse minna, Lux Expressi kaasuse näitel
Hiljuti langetas Euroopa Kohus otsuse, et Eesti riik peab neljale riigi vastu kohtusse läinud bussivedajale kompenseerima kokku pea kahe miljoni euro väärtuses teatud sotsiaalsete gruppide tasuta sõidud.
Hiljuti langetas Euroopa Kohus otsuse, et Eesti riik peab neljale riigi vastu kohtusse läinud bussivedajale kompenseerima kokku pea kahe miljoni euro väärtuses teatud sotsiaalsete gruppide tasuta sõidud.
Arhitektist linnaametnik siksakitab huvide konfliktide vahel
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhi asetäitja Oliver Alver teeb isikliku ettevõtte alt kinnisvaraarendajatele projekte, mis saadetakse siis linnaplaneerimise ametisse menetlusse. Kuigi selline kahel toolil istumine pole seadusega keelatud, tekitab see võimaliku huvide konflikti olukorra.
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhi asetäitja Oliver Alver teeb isikliku ettevõtte alt kinnisvaraarendajatele projekte, mis saadetakse siis linnaplaneerimise ametisse menetlusse. Kuigi selline kahel toolil istumine pole seadusega keelatud, tekitab see võimaliku huvide konflikti olukorra.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.