Eelarveväiklus -- poliitikaelu keskpunkt

Kevadise poliitikaelu keskpunkt on väitlus säästueelarve üle. Hoolimata teatud teatraalsusest selle menetlemisel, ei ole see protsess Eesti poliitikaelu rikastanud.

Ametisse asunud valitsuse esmane ülesanne oli valimiste eel ülepaisutatud eelarve kulutuste poole kärpimine vastavalt tegelikele oodatavatele laekumistele ning sellega rahvusvahelistele finantsringkondadele positiivse sõnumi saatmine uue valitsuse vastutustundlikust eelarvepoliitikast. Säästueelarve puhul on kulutuste kokkuhoid pea samatähenduslik sellest lähtuva sõnumi mõjuga, sest majandus opereerib mitte ainult oleva, vaid ka oodatavaga. Koalitsiooni poliitikud nõustusid valitsuse sellise lähenemisega ja suunasid oma jõu seadusloomega tegelemisele. Opositsioon seevastu nägi eelarvekärbete vastu võitlemises võimalust poliitilise kapitali teenimiseks ning asus säästueelarve menetlemise asemel juntima (venitama).

Opositsiooni põhisõnum koalitsiooni poliitikutele on pidevalt olnud soov ühiseks aruteluks ja kaebuseks nendele läbirääkimiste puudumine. Samal ajal on opositsiooni tehtud ettepanekud lisaeelarve menetlusse omavahel vastuolus ning eeldavad maksude üle- mitte alalaekumist.