• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eelarveväiklus -- poliitikaelu keskpunkt

    Kevadise poliitikaelu keskpunkt on väitlus säästueelarve üle. Hoolimata teatud teatraalsusest selle menetlemisel, ei ole see protsess Eesti poliitikaelu rikastanud.
    Ametisse asunud valitsuse esmane ülesanne oli valimiste eel ülepaisutatud eelarve kulutuste poole kärpimine vastavalt tegelikele oodatavatele laekumistele ning sellega rahvusvahelistele finantsringkondadele positiivse sõnumi saatmine uue valitsuse vastutustundlikust eelarvepoliitikast. Säästueelarve puhul on kulutuste kokkuhoid pea samatähenduslik sellest lähtuva sõnumi mõjuga, sest majandus opereerib mitte ainult oleva, vaid ka oodatavaga. Koalitsiooni poliitikud nõustusid valitsuse sellise lähenemisega ja suunasid oma jõu seadusloomega tegelemisele. Opositsioon seevastu nägi eelarvekärbete vastu võitlemises võimalust poliitilise kapitali teenimiseks ning asus säästueelarve menetlemise asemel juntima (venitama).
    Opositsiooni põhisõnum koalitsiooni poliitikutele on pidevalt olnud soov ühiseks aruteluks ja kaebuseks nendele läbirääkimiste puudumine. Samal ajal on opositsiooni tehtud ettepanekud lisaeelarve menetlusse omavahel vastuolus ning eeldavad maksude üle- mitte alalaekumist.
    Opositsioonil on õigus nõuda enda seisukohtade arutamist riigieelarve menetlemisel riigikogus, sest raha kasutamise otstarbekuse üle otsustamine on rahva poolt valitud esindajate õigus ja kohustus. Praeguse arutelu objekt aga on negatiivne lisaeelarve, mitte regulaarne eelarve ja see piirab seadusandja tegevust.
    Riigi operatiivset juhtimist teostab teatavasti täitevvõim ja negatiivse lisaeelarve eesmärk pole mitte maksumaksja raha jagamine, vaid kulutuste kärpimine vastavuses laekumistega.
    Riik ei ole küll aktsiaselts, kuid kindlasti muutub asi selgemaks, kui tuua paralleel suure ettevõtte juhtimisega. Võtame olukorra, kus aasta keskel majandusnäitajad halvenesid oluliselt võrreldes prognoosidega.
    Kui rahulolematus tuleneb tegevjuhtide juhtimisvigadest, siis vahetatakse välja juhatus. Kui rahulolematu ollakse ka nõukogu tööga, siis võib aktsionäride üldkogu välja vahetada ka nõukogu. Aga ka uus juhatus ja nõukogu töötavad oma pädevuse piires, mille alus on usaldus üksteise vastu.
    Riigi tasandil on rahvas oma usaldamatust eelnevate juhtide ja juhtimisega juba näidanud. Vahetunud on nii riigikogu kui ka vabariigi valitsus. Nüüd tuleb mõlemal lasta tööd teha ja mitte sellele vastu tegutseda. Keskerakonna ja EME fraktsiooni taotlus ennast riigi operatiivjuhtimisse vahele segada näitab nende ebapädevust riigi toimimisloogikast arusaamisel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Urmas Villmann: parim reklaamikanal on Lasnamäe kanal
Telereklaami eest saab minna kööki võileiba tegema, digireklaami vastu aitab AdBlock, autos kõlavast tüütust raadioreklaamist päästab üks nupuvajutus. Aga välireklaami eest on raske põgeneda, kirjutab loovagentuuri Kontuur Leo Burnett loovjuht, partner ja juhatuse liige Urmas Villmann Äripäeva teemaveebis Bestmarketing.ee.
Telereklaami eest saab minna kööki võileiba tegema, digireklaami vastu aitab AdBlock, autos kõlavast tüütust raadioreklaamist päästab üks nupuvajutus. Aga välireklaami eest on raske põgeneda, kirjutab loovagentuuri Kontuur Leo Burnett loovjuht, partner ja juhatuse liige Urmas Villmann Äripäeva teemaveebis Bestmarketing.ee.
USA aktsia futuurid ennustavad tõusu jätkumist
Tänast päeva on USA suuremad aktsiaindeksite futuurid alustanud tõusuga ning USA suuremate aktsiaindeksite rekordid on kasvule viinud ka Aasia suuremad börsiindeksid
Tänast päeva on USA suuremad aktsiaindeksite futuurid alustanud tõusuga ning USA suuremate aktsiaindeksite rekordid on kasvule viinud ka Aasia suuremad börsiindeksid
Raadiohommikus: aina uusi turge vallutav Eesti pank
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis käsitletakse teemasid finantsmaailmast hambaravini.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis käsitletakse teemasid finantsmaailmast hambaravini.
Majutusasutuste kogemused hullude klientidega: poissmehed leiavad alati vahukustuti üles
Mustjõe Kõrtsitalu perenaine Evika Eljas ja Go Hotel Shnelli hotellijuht Alver Pupart meenutasid saates "Turismitund" kogemusi raskete klientidega. "Vahel astub mõni inimene läbi seina ka," muigas Pupart.
Mustjõe Kõrtsitalu perenaine Evika Eljas ja Go Hotel Shnelli hotellijuht Alver Pupart meenutasid saates "Turismitund" kogemusi raskete klientidega. "Vahel astub mõni inimene läbi seina ka," muigas Pupart.