Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Liha uputab tapamajasid
Valga liha- ja konservitööstuse tapamaja veiste tapmise graafik on kuni septembrini kinni.
«Juuli alguses hakkame septembri graafikut tegema,» ütles lihatööstuse juht Elmut Paavel.
«Registreerime kliente kahel telefonil ja ilmselt 2--3 tunniga on septembri graafik ära planeeritud,» rääkis Paavel eile.
Valga lihatööstuse juhi hinnangul suureneb loomade tapmine sügisel veelgi.
«Lõuna-Eestis on palju paari looma pidajaid, kes loomapidamist lõpetada tahavad,» ütles Paavel. «Samas ostab enamik lihatööstusi veiseliha välismaalt, sest see on odavam.»
Adavere lihatööstuse tegevdirektor Harri Nukke ütles, et Adavere tapamajas tapetakse praegu iga nädal 150 veist, mis on rekordkogus. «Järjekord sellest ei vähene,» lisas ta. «Kui nii edasi läheb, siis novembris-detsembris on veised Eestimaal haruldus.»
Nukke sõnul toovad veiseid tapale kuni kümne lehma pidajad, suured tootjad püüavad tootmise laiendamise arvel hakkama saada.
Viimsis asuva Karree lihatööstuse tootmisdirektor Olev Teede kinnitas, et Põhja-Eestis tapamajades pole nii palju tööd kui lõuna pool. «Ilmselt muutub asi augustis-septembris, kui lõpeb loomade sööt,» lausus Teede. «Siis venib tapamajade järjekord kindlasti paari kuu pikkuseks.»
Karree lihatööstuse tapamajas on veiste tapmise graafik praegu tehtud kuu aega ette, kuni juuli lõpuni.
Piimatöösturite hinnangul võib piimatootmine sügisel väheneda kuni poole võrra. Selle põhjuseks on madalad kokkuostuhinnad, mis piimatootjale iga kilogrammi pealt keskmiselt krooni kahjumit annavad ja piimatootjaid loomapidamist lõpetama sunnivad.
Viljandimaal asuva Pajumäe talu peremees Ants Veidenberg ütles, et paljud ümberkaudsed lehmapidajad on juba loomapidamise lõpetanud või kaaluvad seda.
«Mulle on mõni naabrimees niisama oma loomi toonud, sest osta ei taha lehma praegu keegi ja tapamajja looma kah viia ei saa,» sõnas talunik.