Kuu alguses seisid nädal aega Edelaraudtee klientide kaubaveod, sest Edelaraudtee ja Eesti Raudtee ei saanud omavaheliste puudulike lepingute tõttu kokkuleppele Edelaraudtee võla suuruses.

Kuna Edelaraudteel puudub endal väljund Tallinna Sadamasse, kuhu enamik raudteeveoseid peab liikuma, oli Eesti Raudteel lihtne tõkestada Edelaraudtee kaubaveod ning nõuda maksmata võlgasid.

«Edelaraudtee kaubaveod olid juuni alguses nädal aega nullis,» lausub Edelaraudtee juhatuse nõunik Urmas Glaase. Tema väitel peatas Eesti Raudtee Edelaraudtee kaubaveod ajal, kui viimane oli oma kaubaveo võlgnevuse Eesti Raudteele juba kustutanud, ning kasutas võimalust kaubavedude piiramisega ka muid võlgnevusi kätte saada. Eelkõige puudutab see infrastruktuuri kasutamise tasu Eesti Raudteele, mille kohta puudub firmade vahel leping.

Edelaraudtee suurim klient Britannic Eesti ei pannud nädalast veoste seiskumist tähelegi. Britannic Eesti vedas aasta esimese nelja kuuga Edelaraudtee kaudu puitu 42 000 tihumeetrit. Ettevõtte direktor Marek Krippel kinnitab, et nende firma veod raudteefirmade konflikti tõttu ei seiskunud. «Kunagi jutu sees ehk mainiti, et Eesti Raudtee võib kaubavedusid piirata,» on Krippeli ainus info.

Glaase kinnitusel ei jäänud ükski planeeritud kaubavedu ära. Klientidega tehti uus graafik, millega veod lükkusid nädala võrra edasi.

Praeguseks on Glaase väitel Edelaraudtee võlgnevus Eesti Raudtee ees null ning kõik kindaviskamised on päevakorrast maas.

Ka Eesti Raudtee avalike suhete juht Liia Rikson kinnitab, et raudteefirmade vahel pole konflikti, kuid lisab, et Edelaraudteel on maksmata endiselt infrastruktuuri tasu.

Konflikti tagamaa on, et Edelaraudtee ja Eesti Raudtee vahel on puudu mõningad lepingud. Oli erinevaid tõlgendamisi arve esitamisel ja palju miski asi maksab. Kuna puudusid paberi peal kokkulepped, siis tekkisid ka vaidlused.

Seni ei ole neid lepinguid veel sõlmitud, kuid need on ettevalmistamisel. Teoreetiliselt võib kaubavedude piiramisi lepingute sõlmimiseni veel tekkida, kuid arvan, et juuni alguse piiranguga peaks asi piirduma.

Eesti Raudtee ja Edelaraudtee vahel pole sõlmitud infrastruktuuri kasutamise lepingut. Lepingu oleme meie ette valmistanud ja see on läbivaatamisel teede- ja sideministeeriumis ja erastamisagentuuris.

Kuni leping pole sõlmitud, ei ole kummalgi ka kohustusi üleval -- Edelaraudteel pole kohustust maksta ja Eesti Raudteel ei ole kohustust talle teenust pakkuda. Praegu on kõik veel lahtine. Minister, kes on meie mõlema üldkoosolek, peab otsustama.