Pärnu kinnisvaraäri suuremad tegijad

Viljo Vetik ja Kaido Kruusoja on ASi Port Artur suuraktsionärid ning asutajad, kellele kahe peale kuulub kaks kolmandikku ettevõtte 5 miljoni kroonisest aktsiakapitalist. Algselt kuulus suur osa ülejäänud aktsiatest USA Texase osariigi investoritele, kes on tänaseks asendunud kohalike väikeaktsionäridega. Port Artur ise on Pärnu kesklinnas kõrguv ja koos bensiinijaamaga üle 40 miljoni krooni maksma läinud kaubamaja. Port Arturi eelmise aasta kasum oli 1,6 miljonit krooni.

Viljo Vetik tuli Pärnusse seoses Tartu Kommertspanga filiaali loomisega. Pärnu Kommertspanga nõukogu esimehena on ta näinud ja tundnud oma nahal pankrotti ning klientide hoiuste kaotamisest tingitud tigedust. «Oled nagu üksinda kõrbes, puudu oli õiglustundest,» räägib Vetik.

Keskpanga järelevalveosakonna tollane juhataja Margus Tilga süüdistas panga juhtkonda rahakantimises. Esimese astme kohtus saavutas panga juhtkond võidu.

10 miljonit krooni rahuldamata võlanõudeid ja muredega omapäi jäämine andis Vetikule tõuke hakata tegelema kinnisvaraarendusega. Koos ASi Esma osaniku Jaak Ginteriga alustatud Lohusalu jahisadama arendusprojekti järel rajas Vetik koos Kaido Kruusojaga Port Arturi kaubamaja.

Kaido Kruusoja on kinnisvaraarenduse vallas magistri kandidaat, varem tegeles ta pakkematerjalide impordiga Singapurist.

Ideid Vetikul ja Kruusojal jätkub. Praegu kavandavad nad Pärnu rannapiirkonda uut taastusravikeskust. Olemasolevate taastusravikeskuste ostmisest linna käest nad huvitatud ei ole, pidades neid ehituselt ja kommunikatsioonidelt vanamoelisteks.

Kristiine Keskuse ja selle tütarfirmade osanik Margus Reinsalu sattus Pärnu kinnisvaraarendajate seltskonda kaks aastat tagasi, olles enampakkumisel soetanud 800 000 krooni eest poolelioleva mudaravihoone Pärnu rannas. Üle 7000 m² suuruse üldpinnaga hoonet peab ta ise mitu korda kallimaks.

Praegu avalikustamise staadiumis olev detailplaneering hõlmab 5,2 hektari suurust krunti ja seda ümbritsevat rannaäärset maa-ala Rannahotelli, Mai elamurajooni ja Raeküla vahel. Detailplaneeringu kohaselt tulevad tulevase kümblus- ja konverentsikeskuse kõrvale 80 villat, golfiväljak, taimekaitseala ja palju muud.

Reinsalu plaanib hoone ehitusse paigutada kuni 150 miljonit krooni, kümbluskeskusesse peaks tulema ka 120 hotellituba. Reinsalu on otsinud juba aasta aega võimalikke rahastajaid, läbirääkimised on käinud ka EBRDga. «Kohalikud pangad nii suurt laenu ei anna,» põhjendab Reinsalu.

Reinsalu vara väärtus on tema enda hinnangul mitusada miljonit krooni. Pooleliolevaid arendusprojekte on tal praegu kolm. Reinsalule meeldivad unikaalsed projektid. «Meie masstoodangut ei tee,» kinnitab kinnisvaraärimees.

Reinsalu alustas kinnisvaraarendusega 1990ndate keskpaigas, varem töötas ta ehitusinsenerina ja oli firma Feer asutaja.

ASi Neptun omanikul Elmar Lepal on vana turu lähedal kolmekorruseline kaubamaja. Aasta tagasi 23 miljoni krooni eest ehitatud kaubamaja valmis Lepa sõnul raskustega. Kuna pangad nii palju laenu ei andnud, tuli Lepal vajaminev raha võtta oma teiste äride käibevahenditest. Lepale kuuluvast kümnest kauplusest jäi järele vaid neli.

Lepa järgmine plaan on rajada kaubamaja kõrvale siseturg, mis läheb maksma üle 9 miljoni krooni. 43 tulevase rentnikuga on Lepa enda väitel lepingud juba sõlmitud. Esialgu pole Lepp veel laenu projekti realiseerimiseks saanud. Lepa turule seisab vastu vana turu omanik, kelle turuplats on samas kõrval.

Lepal on head suhted Pärnu volikogus, volikogu liikmena saab ta osa otsuseid endale kasulikus suunas juhtida.

Kunagi alustas Lepp äritegevust baaripidamisega, asutades videobaari näol esimese eraäri NSVLis. Tänaseks on Lepp baarid sulgenud. «Baaride aeg on möödas,» väidab ta. Pealegi on baarides liikuv raha raskesti kontrollitav, kinnitab Lepp.

Einar Kelderil ei ole praegu kerge. Kogu suve käib tema Härma kaubahoovi juures maantee remont. Seetõttu satub kaubanduskeskusesse vähe Pärnus läbisõidul olevaid kliente ja kaubahoovi käive on vähenenud ligi kolmandiku võrra. Kelder soovib sellegipoolest laiendada kaubanduspindu ja rajada lastepargi.

Pärnu jõe ääres kesklinna sillast mere poole on Kelderi maatükk, kus asub tema saunaahje ja kaminaid tootev firma. Samal maa-alal on ka endine kohvikuhoone, millest ta tahab ehitada korterelamu. «Mina unistaksin sellisest kodust, kust saaks otse paati astuda,» vaimustub ärimees, kes armastab vett ja purjelauasõitu, oma projektist.

Sillamäel Silmeti saneerimist juhtinud ja omavalitsustes töötanud Neeme Jõgi on valinud suvituslinna arendusprojektid, mis tema enda sõnul on avalikustamiseks veel liiga toored. «Täna ei tea keegi ette, kas ideest areneb midagi või mitte,» selgitab ta.

Jõgile tekitavad peavalu pangalaenude tagasimaksed, kuid võlgu ta enda väitel ei ole. «Seda tunnistab see, et ma olen alati mobiiltelefonil kättesaadav,» naljatab ärimees. Enam kui pooled projektid, milles ta on osalenud, on kas külmutatud või on ta osaluse müünud.

Üks projekt on siiski valmis, 40 miljonit krooni maksma läinud büroo- ja kaubandushoone Rüütli ärikeskus linna südames.

Jõgi meelest blufivad praeguses majandussituatsioonis ärimehed, kes ütlevad, et neil läheb väga hästi.

Pärnu uue silla juures Papiniidus asuva Reldori tööstusküla idee algataja oli Rootsis elav suuromanik Kalju Reesalu. Tööstusküla rajamine läks omanikele maksma ligi 24 miljonit krooni.

Reldori tööstuskülas on 8000 ruutmeetrit rendibokse ja 1000 ruutmeetrit kontoripinda koos kiirtoitlustusrestoraniga.

Kohapeal juhib kinnisvaraprojekte üks Reldori osanikke Jaak Uibu. Praegu on tal käsil elamuarendusprojekt Pärnu külje all Paikusel. Ligi kolme hektari suurusel maatükil on valminud mitu rida- ja kettmaja, krundile mahub veel paarsada maja.

«Pärnus on maa liiga kallis ja seda ei jõua osta,» selgitab Uibu, miks on projektid siirdunud linna lähedale.

«Pärnu on väga investeerimissõbralik,» väidab Kristiine Keskuse osanik Margus Reinsalu. Ta oli valmis tegema 3 miljonit krooni maksnud detailplaneeringu 140 hektari suurusele maa-alale, kuigi tema arendusprojekt hõlmab sellest vaid väikese osa.

«Linnal peab olema selge nägemus asula arengust, et oleks välja toodud kindlad mängureeglid,» räägib Port Arturi osanik Viljo Vetik. Vetikul ja tema kaasaktsionäril Kaido Kruusojal on probleeme kavandatava taastusravikeskuse maa-ala uue detailplaneeringuga, sest linn otsustas projekti asukohta muuta. Teda häirib, et ta peab oma raha eest teostama töid, mis ettevõtmisesse endasse otseselt ei puutu. Vastasel korral jääb aga arendusprojekt teostamata, sest kohalik omavalitsus ei anna selleks luba. Vetik toob näite Port Arturi kaubamaja näol.

Port Arturi kaubamaja ehitamiseks tuli selle omanikel rajada linnale kanalisatsiooni- ja veetrass, hankida kaubamaja ees olevale ristmikule valgusfoori kontroller ja anda Pärnu päästeametile vahuseadme ostmiseks ligi 2,5 miljonit krooni. Samas teenib veetrasside pealt linn. «Ma olen nõus investeerima, kuid see peab jääma mõistlikkuse piiridesse,» leiab ta.

Neeme Jõgi on linna investeerimiskliimaga rahul. «Pärnu probleem nagu igal pool mujalgi Eestis on infrastruktuuride puudulikkus,» väidab Jõgi. Eriti ilmneb see sagedaste voolukatkestuste näol, mis võivad tekitada äritegevusele olulist kahju.

Autor: Anu Jürisson