Insaiderist võib saada esimene autsaider

Info maksab, eriti majandusinfo. Ühe ehitusfirma ehitusdirektor on just see mees, kes teab, mis firmas lähiaegadel sündima hakkab. Palja teadmisega poleks iseenesest midagi peale hakata, kui seda ei õnnestuks Tallinna börsil rahaks teha.

Äripäev leiab, et kriminaalasja algatamine insaiderlu-selt tabatud juhtivtöötaja vastu tõstab olulisel määral Tallinna börsi mainet. Muidu jäävadki ausad investorid suuremate tegijate vahel tilkuvat infot kinni maksma.

Põhjanaabritest diileritel on väljend raaka raha, mis tähistab edukalt börsispekulatsioonilt teenitud summasid. EMV ehitusdirektor Olaf Herman ostis just lepingute sõlmimise ja börsiteate avalikustamise vahel 4000 EMV aktsiat, teenides nendega ümmarguselt 40 000 krooni. Ent kohtus peab kõik olema faktidega tõestatud.

Insaiderluses süüdistatu ütleb, et usub firma tulevikku, on n-ö heauskne omanik ega ole aktsiaid müünud. Seega polegi veel kasum realiseeritud, millest siis üleüldse rääkida. Ent firma tulevik muutus tunduvalt helgemaks pärast soodsa lepingu sõlmimist, millest esialgu teadis üksnes kitsam ring. Eks seegi ole fakt. Et kasum pole veel välja võetud, ei tähenda seda, nagu polekski kasumit olemas. See ootab rahulikult oma aega, et raaka rahaks muutuda. Näiteks õigeksmõistva kohtuotsuse järel, kui see peaks tulema. Või siis, kui tippjuhtkonnas saab selgeks, et firmal enam nii hästi ei lähe, ja jällegi on insaideritel edu sees.

Süüdimõistva kohtuotsuse korral võib apelleerimine pikaajalise investori seisundile olla kergendav asjaolu. Nii nagu ikka on kergendavad ja raskendavad asjaolud, mis aga ei muuda asja olemust.

Süüdistuste alusetust võib näidata fakt, et miks pidi olema vaja enda nime all tegutseda, kui ometi on nii palju võimalusi offshore'ide taha peituda.

Siingi on lihtne põhjus: ajafaktor. Uudist polnud enam kaua võimalik kinni hoida ja kui offshore'i polnud käepärast -- riiulifirmade müügimehed tegutsevad küll kiiresti, aga mitte nii kiiresti --, tuligi oma nime all aktsiaid osta.

Jääb veel küsimus puhtalt ajalisest kokkulangemisest. Kuid börsi aktiivsus on pikemat aega olnud madal. See ei tee taevalikku kokkusattumist võimatuks, ent muudab selle siiski vähem tõenäoliseks.

Välisinvestorid ja Eesti väikeinvestorid jäävad huviga ootama, kas kohus loob pretsedendi. Viimasel juhul võib kohtule muidugi kõvasti tööd juurde tulla, aga Eesti majandusse uskuvad investorid leiaksid kiiremini kätte tee börsile tagasi.