Insaiderist võib saada esimene autsaider

Insaiderluses süüdistatu ütleb, et usub firma tulevikku, on n-ö heauskne omanik ega ole aktsiaid müünud. Seega polegi veel kasum realiseeritud, millest siis üleüldse rääkida. Ent firma tulevik muutus tunduvalt helgemaks pärast soodsa lepingu sõlmimist, millest esialgu teadis üksnes kitsam ring. Eks seegi ole fakt. Et kasum pole veel välja võetud, ei tähenda seda, nagu polekski kasumit olemas. See ootab rahulikult oma aega, et raaka rahaks muutuda. Näiteks õigeksmõistva kohtuotsuse järel, kui see peaks tulema. Või siis, kui tippjuhtkonnas saab selgeks, et firmal enam nii hästi ei lähe, ja jällegi on insaideritel edu sees.

Süüdimõistva kohtuotsuse korral võib apelleerimine pikaajalise investori seisundile olla kergendav asjaolu. Nii nagu ikka on kergendavad ja raskendavad asjaolud, mis aga ei muuda asja olemust.

Süüdistuste alusetust võib näidata fakt, et miks pidi olema vaja enda nime all tegutseda, kui ometi on nii palju võimalusi offshore'ide taha peituda.

Siingi on lihtne põhjus: ajafaktor. Uudist polnud enam kaua võimalik kinni hoida ja kui offshore'i polnud käepärast -- riiulifirmade müügimehed tegutsevad küll kiiresti, aga mitte nii kiiresti --, tuligi oma nime all aktsiaid osta.

Jääb veel küsimus puhtalt ajalisest kokkulangemisest. Kuid börsi aktiivsus on pikemat aega olnud madal. See ei tee taevalikku kokkusattumist võimatuks, ent muudab selle siiski vähem tõenäoliseks.

Välisinvestorid ja Eesti väikeinvestorid jäävad huviga ootama, kas kohus loob pretsedendi. Viimasel juhul võib kohtule muidugi kõvasti tööd juurde tulla, aga Eesti majandusse uskuvad investorid leiaksid kiiremini kätte tee börsile tagasi.