• Jaga lugu:

    Ebavõrdsus kasvab

    «Ida-Euroopa üleminekumajandusega riikides ja SRÜs on ebavõrdsus kasvanud läbi aegade kõige kiiremas tempos,» kirjutab raport. «Suurim erinevus elanikkonna sissetulekute vahel on praeguseks Venemaal, kus rikkaima 20 protsendi sissetulekud ületavad vaeseima 20 protsendi tulusid 11 korda.
    Ebavõrdsus süveneb nii riikide vahel kui riikide sees. Kui 1960. aastal ületasid maailma rikkaimates riikides elava 20 protsendi sissetulekud maailma elanikkonna vaeseima 20 protsendi tulusid 30 korda, siis 1997. aastaks olid rikkad juba 74 korda rikkamad.
    Seesama viiendik maailma elanikkonnast toodab 86 protsenti maailmas SKTst, alumine viiendik, ehk vaeseimad riigid, vaid ühe protsendi.
    Elatusstandardi näitajatelt on kuuendat aastat järjest esikohal Kanada. Järgnevad Norra, USA ja Jaapan.
    Ebavõrdsus suurenes ka maailma jõukamaid ühendava Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) riikide hulgas. Kõige rohkem Rootsis, Suurbritannias ja USAs. Iirimaal on 23 protsenti elanikkonnast funktsionaalselt kirjaoskamatud, USAs elab 20 protsenti elanikkonnast allpool riigis kehtivat vaesuspiiri.
    «Globaliseerumine on kõike muud kui globaalne,» ütles Håkan Björkman UNDP Rootsi esindusest. «Tegelikult toimub järjest suurem polariseerumine, kus valdav osa maailma elanikkonnast on täiesti kõrvale jäetud.»
    Peamised globaliseerumist mõjutavad tegurid on tehnoloogia areng ja interneti kasutamine. OECD riigid moodustavad vaid 19 protsenti maailma rahvastikust, kuid 91 protsenti internetikasutajatest. USAs, kus elab vähem kui 5 protsenti maailma elanikkonnast, on rohkem arvuteid kui mujal maailmas kokku. 26 protsenti maailma internetikasutajatest elab USAs.
    Kagu-Aasia, kus elab üle 20 protsendi maailma rahvastikust, annab maailma internetikasutajatest vaid ühe protsendi.
    Venemaal kasutab Internetti vaid kolm protsenti elanikkonnast.
    Arenevatesse riikidesse tehtud otsestest välisinvesteeringutest läks raporti andmeil 80 protsenti vaid 20 riiki, kus esikohal olid Hiina, Brasiilia, Mehhiko ja Singapur.
    97 protsenti patentidest on arenenud tööstusriikide arvel ning lõviosa neist puudutavad kosmeetikatööstust või eriomadustega toiduaineid. Oluliselt vähem ressursse kulutakse näiteks aidsivaktsiini väljatöötamiseks.
    Siingi jäävad kaotajaks arenguriigid. Suurem osa maailma vaeseimatest riikidest -- 41st 38 -- asub Aafrikas, kus on ka kõige rohkem probleeme aidsiga.
    UNDP andmeil nakatub päevas aidsi 16 000 inimest, kellest 95 protsenti elab arengumaades. Kokku ulatub aidsihaigete arv 33 miljoni inimeseni.
    Autor: REUTERS
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kristina Schotter: hagi tagamise nõue on kõvasti kreenis
Kohtul võiks olla ühe tööpäeva asemel piisav aeg kaaluka ja kostja õigusi äärmiselt riivava otsustuse tegemiseks enam õigusi vaadata ka nõude sisulist põhjendatust, kirjutab advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Kristina Schotter
Kohtul võiks olla ühe tööpäeva asemel piisav aeg kaaluka ja kostja õigusi äärmiselt riivava otsustuse tegemiseks enam õigusi vaadata ka nõude sisulist põhjendatust, kirjutab advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Kristina Schotter
Eesti pangaaktsiad viisid kogu Balti aktsiaturu langusse
Coop Panga ja LHV Groupi aktsiate tänane langus vajutas vee alla mitte ainult Tallinna börsi vaid ka kogu Balti aktsiaturu indeksi.
Coop Panga ja LHV Groupi aktsiate tänane langus vajutas vee alla mitte ainult Tallinna börsi vaid ka kogu Balti aktsiaturu indeksi.
Raadiohommikus: kinnisvararajajad teatavad tulemusi
Homme annavad börsile oma esimesest poolaastast ülevaate Eesti ehitusturuhiiud Merko ja Nordecon. Samuti on oodata kinnisvarafondi Baltic Horizon kuue kuu numbreid. Kuidas ehitus- ja kinnisvarasektoril läheb, kommenteerib Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink.
Homme annavad börsile oma esimesest poolaastast ülevaate Eesti ehitusturuhiiud Merko ja Nordecon. Samuti on oodata kinnisvarafondi Baltic Horizon kuue kuu numbreid. Kuidas ehitus- ja kinnisvarasektoril läheb, kommenteerib Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink.
29 000 inimest on liiga suure maksuvaba tulu deklareerinud
Esimese poolaastaga on Eestis 29 000 inimeste lasknud oma maksuvaba tulu deklareerida rohkem või kiiremini, kui tegelikud sissetulekud on olnud.
Esimese poolaastaga on Eestis 29 000 inimeste lasknud oma maksuvaba tulu deklareerida rohkem või kiiremini, kui tegelikud sissetulekud on olnud.