• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ebavõrdsus kasvab

    «Ida-Euroopa üleminekumajandusega riikides ja SRÜs on ebavõrdsus kasvanud läbi aegade kõige kiiremas tempos,» kirjutab raport. «Suurim erinevus elanikkonna sissetulekute vahel on praeguseks Venemaal, kus rikkaima 20 protsendi sissetulekud ületavad vaeseima 20 protsendi tulusid 11 korda.
    Ebavõrdsus süveneb nii riikide vahel kui riikide sees. Kui 1960. aastal ületasid maailma rikkaimates riikides elava 20 protsendi sissetulekud maailma elanikkonna vaeseima 20 protsendi tulusid 30 korda, siis 1997. aastaks olid rikkad juba 74 korda rikkamad.
    Seesama viiendik maailma elanikkonnast toodab 86 protsenti maailmas SKTst, alumine viiendik, ehk vaeseimad riigid, vaid ühe protsendi.
    Elatusstandardi näitajatelt on kuuendat aastat järjest esikohal Kanada. Järgnevad Norra, USA ja Jaapan.
    Ebavõrdsus suurenes ka maailma jõukamaid ühendava Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) riikide hulgas. Kõige rohkem Rootsis, Suurbritannias ja USAs. Iirimaal on 23 protsenti elanikkonnast funktsionaalselt kirjaoskamatud, USAs elab 20 protsenti elanikkonnast allpool riigis kehtivat vaesuspiiri.
    «Globaliseerumine on kõike muud kui globaalne,» ütles Håkan Björkman UNDP Rootsi esindusest. «Tegelikult toimub järjest suurem polariseerumine, kus valdav osa maailma elanikkonnast on täiesti kõrvale jäetud.»
    Peamised globaliseerumist mõjutavad tegurid on tehnoloogia areng ja interneti kasutamine. OECD riigid moodustavad vaid 19 protsenti maailma rahvastikust, kuid 91 protsenti internetikasutajatest. USAs, kus elab vähem kui 5 protsenti maailma elanikkonnast, on rohkem arvuteid kui mujal maailmas kokku. 26 protsenti maailma internetikasutajatest elab USAs.
    Kagu-Aasia, kus elab üle 20 protsendi maailma rahvastikust, annab maailma internetikasutajatest vaid ühe protsendi.
    Venemaal kasutab Internetti vaid kolm protsenti elanikkonnast.
    Arenevatesse riikidesse tehtud otsestest välisinvesteeringutest läks raporti andmeil 80 protsenti vaid 20 riiki, kus esikohal olid Hiina, Brasiilia, Mehhiko ja Singapur.
    97 protsenti patentidest on arenenud tööstusriikide arvel ning lõviosa neist puudutavad kosmeetikatööstust või eriomadustega toiduaineid. Oluliselt vähem ressursse kulutakse näiteks aidsivaktsiini väljatöötamiseks.
    Siingi jäävad kaotajaks arenguriigid. Suurem osa maailma vaeseimatest riikidest -- 41st 38 -- asub Aafrikas, kus on ka kõige rohkem probleeme aidsiga.
    UNDP andmeil nakatub päevas aidsi 16 000 inimest, kellest 95 protsenti elab arengumaades. Kokku ulatub aidsihaigete arv 33 miljoni inimeseni.
    Autor: REUTERS
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Baltic Horizon kasvatas renditulu
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Raadiohommikus: veresaun börsidel, restoraniäri eluspüsimine ja nõuanded ettevõtjale
Esmaspäevases hommikuprogrammis võtame luubi alla investorite otsused veresauna ajal aktsiaturgudel, räägime restoraniäri hakkamasaamisest järjekordses kriisis ja anname nõu, kuidas heitlikul ajal äriprotsesse ümber korraldada.
Esmaspäevases hommikuprogrammis võtame luubi alla investorite otsused veresauna ajal aktsiaturgudel, räägime restoraniäri hakkamasaamisest järjekordses kriisis ja anname nõu, kuidas heitlikul ajal äriprotsesse ümber korraldada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.