Sirje Rank • 18. juuli 1999 kell 22:00

Euro nõrkus ei jäta kandidaatriike külmaks

Küll aga kogevad ajutisi raskusi Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, kes on valuutad ankurdanud dollarisse, kuid kauplevad valdavalt ELi riikidega.

Esimesel poolaastal kahanes näiteks Poola eksport möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 6,5%. Oma osa on siin zloti tugevnemisel, mille valuutakorvist moodustab dollar 45%. Tänu dollari tõusule, välisinvesteeringute kasvule jm teguritele on zlott aprilli algusest euro suhtes tugevnenud 7,7%.

T?ehhi ja Ungari valuutad on euro suhtes kallinenud vastavalt 4,49 ja 2,09%.

Seevastu Eestile, mis on oma valuuta otse euroga sidunud, ennustavad analüütikud krooni nõrkusest jooksevkonto seisu paranemist ning väliskaubandusdefitsiidi vähenemist. Samuti leevendab krooni odavnemine kartusi, et valuuta on üle hinnatud.

Leedus aga ei vaibu spekulatsioonid liti võimalikust devalveerimisest. Peale Vene kriisi rõhub Leedu majandust ning eelkõige ekspordisektorit nüüd ka liti tugevnemine, mis on dollariga seotud suhtes 4:1. Esimeses kvartalis kahanes Leedu sisemajanduse kogutoodang 5,7% ning devalveerimises näevad osad analüütikud tõhusat võimalust majandus jalule tõsta.

Edaspidi on mitmel ELi kandidaatriigil plaanis dollari osakaalu oma valuutakursi kujunemisel vähendada. Kandidaatriikide käekäigu jaoks on aga veelgi tähtsam see, kas ja kuivõrd on euro nõrkusest oodata ELi majanduskasvu kiirenemist. Sõltub sellest ju otseselt, palju Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest kaupu ostetakse. 1998. a läks 65--75% Poola, T?ehhi ja Ungari ekspordist Euroopa Liitu, samal ajal kui Prantsusmaa, Saksmaa ja Itaalia impordist andsid need kolm riiki 1,2%.

Ühisraha stabiilsuse eest vastutava Euroopa keskpanga (ECB) meelehärmiks pole Euroopa kõrged rahandustegelased saladust teinud, et nõrk euro on kiratseva majanduskasvuga eurotsoonile kasulik. Aasta algusest on euro dollari suhtes odavnenud 14 protsenti.

Rahuloluks pole põhjust, kuna kursi langus väljendab eelkõige turgude usalduse puudumist -- mitte niivõrd euro kui maailmavaluuta tulevikku, kui euro aluseks oleva stabiilsuspaketi vastu. Mitme eurotsooni riigi eelarvedefitsiit on juba praegu liiga lähedal lubatud ülempiirile, et majanduslangusest seda ületamata läbi tulla.

Vaevalt suudavad ühisraha kindlale alusele panna ECB juhi Wim Duisenbergi ähmased vihjed kusagil kaugel terendavast eurotsooni intressimäärade tõstmisest või ametnikeringi piiramine, kes euro aadressil sõna võivad võtta. Kurss tõuseb siis, kui on konkreetseid märke eurotsooni majanduse paranemisest.

Hetkel kuum