Ehmatus võtab hüvitusvõimaluse

Juristide sõnutsi tuleb kahjunõue kõne alla juhul, kui selle põhjustaja süü tõestatakse. Selleks on vaja sündmus fikseerida või leida tunnistajad, kes aset leidnut kinnitavad.

Lihtsam on asi sel juhul, kui õnnetusse sattunu on kindlustatud. Siis piisab sellest, kui arsti poole pöördutakse, isegi mõni päev pärast õnnetust.

Tallinna lastehaigla traumapunkti arsti Andres Lukanenoki sõnul pöördutakse lõbustuspargis saadud traumadega nende poole kord nädalas. Invaliidsusega lõppevad juhtumid on aga üliharvad.

Eestis ringlevat Tivolituuri juhtiva Lauri Liikna sõnul pole nelja-aastase tegevusaja jooksul midagi tõsisemat juhtunud ja arsti lõbustuspargis pole. Ettevalmistuse hädaolukordadeks on saanud pargi töötajad.

Lasteasutuses või mänguväljakul saavad lapsed vaid iga 28. trauma.

Õnnetusi juhtub lõbustuspargis haruharva. Karussellidel sõitjad kinnitatakse korralikult, atraktsioonid kontrollitakse enne igat tööpäeva põhjalikult, et avastada lahti tulnud mutreid või voolikuid.

Küll võivad lapsed näiteks batuudil liiga vallatuks minna, nii et neid peab keelama. Ka on juhtunud, et lapsed suure lõbutsemise tagajärjel minestavad. Lõbustuspargis töötab arst, kes annab rohtu, kui süda läheb pahaks, või seob veritsevat põlve. Kui midagi hullemat juhtub, saame kutsuda kiirabi. Õnneks on raskemaid õnnetusi suurele külastajate arvule vaatamata (1000--1500 inimest päevas) olnud küllaltki vähe.

Õnnetusjuhtumiteks loetakse ka kindlustatu tahtest sõltumatud äkilistest liigutustest põhjustatud traumad.

Laste õnnetusjuhtumi kindlustuse eesmärk on hüvitise kaudu parema ravi võimaldamine, mitte surmariski kaitse, mistõttu on viimane piiratud 20 000 krooniga. Hüvitist makstakse päevarahadena ravipäevade arvu põhjal ja kindlustusmakse suurust arvestades. Reeglina hüvitatakse õnnetusjuhtumeid, mille ravi kestab vähemalt seitse ambulatoorset või haiglaravipäeva.

Teine võimalus on hüvitise maksmine valurahana, kui hüvitis määratakse sõltuvalt vigastuse suurusest protsendina kindlustussummast.