Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tuleb muuta maksuvõla mõistet

    Praegu rakendatavas maksuarvestuses on probleem, mis kahjustab ettevõtjate huve maksumaksmisel. Nimelt peab maksuamet eraldi arvestust iga maksu lõikes -- eraldi register on käibemaksu, sotsiaalmaksu, üksikisiku tulumaksu, ettevõtte tulumaksu, erisoodustustelt kinnipeetud tulumaksu, dividendidelt kinni-peetud tulumaksu jt arvestamisel.
    Iseenesest on see normaalne, probleem tekib alles siis, kui maksuhaldur keeldub erinevate maksude puhul tasaarvestuse kohaldamisest. Reaalses majandustegevuses on aga tihti nii, et ettevõtetel tekib perioode, mil mõne maksu osas on ulatuslik ettemaks ja samas teise maksu osas väike võlgnevus.
    Maksukorralduse seaduse § 10 lg 3 näeb küll taolistel puhkudel ette tasaarvestuse kohaldamist, kuid maksuamet eelistab reeglina ikkagi maksumaksjat käsitleda maksuvõlglasena koos sellega kaasnevate viiviseintresside arvestamisega. Näiteks võib mingil ettevõttel olla 500 000kroonine ettemaks ettevõtte tulumaksu või käibemaksu osas ja samaaegselt on tal tekkinud 10 000kroonine võlg sotsiaalmaksu lõikes. Majanduslikult kalkuleeriv ettevõtja teeb taolises olukorras kindlasti maksuametile ettepaneku kohaldada tasaarveldust -- riigi rahakott on ju ikkagi üks ja seesama. Maksuamet aga keeldub, viidates näiteks oma registrite ebaselgusele. Teisisõnu tunnistatakse sellega teatud suutmatust oma rahatasku erinevate lahtrite sisu samaaegselt kontrollida ja rahavooge juhtida.
    Lisaks viivistele makstavatele summadele võib maksuvõlglaseks olemine tekitada ettevõtjatele teisigi probleeme. Näiteks vajatakse osal ettevõtlusaladel tegutsemiseks litsentse või lube, mille väljastamise eeltingimuseks on maksuvõlgnevuste puudumine. Ning infot maksuvõlgade kohta ammutavad litsentsikomisjonid ikka nendest samadest maksuameti ühildamatutest registritest, kus ühe maksu lõikes võib olla tubli ettemaks ja teise osas võlgnevus.
    Ettepanek on harjumuspärast maksuvõla arvestamise viisi muuta nõnda, et võlgnevust hakataks arvestama tasumisele kuuluvate maksude koondarvestuse lõikes.
    Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ongi esitanud riigikogu rahanduskomisjonile konkreetse ettepaneku maksukorralduse seadusesse muudatuse tegemiseks.
    Kuna maksualastes seadustes on nüansid väga olulised, siis tooksin järgnevalt tsitaadina ära ka Kaubanduskoja poolt formuleeritud uue maksuvõla mõiste: «Maksuvõlg -- ühe maksuhalduri lõikes maksumaksja poolt tähtpäevaks tasumata või maksu kinnipidaja poolt tähtpäevaks üle kandmata jäetud osa maksude üldsummast, mis oleks tulnud maksumaksja või maksu kinnipidaja poolt selleks tähtpäevaks tasuda või üle kanda ja tähtpäevaks tasumata või ülekandmata jäetud maksuvõla intress ja tähtpäevaks tasumata tollivõlg tolliseaduse mõttes.»
    Nagu tähelepanelik lugeja sellest juriidilisest formuleeringust välja loeb, võidab maksuvõla arvestamisest eri maksude koondsummalt teatud juhtudel ka maksuhaldur ehk riik. Seda näiteks siis, kui ettevõttele peaks tagastama enammakstud käibemaksu, aga firmal on tekkinud vahepeal hoopis võlgnevus sotsiaalmaksu osas. Siis saaks maksuamet rakendada tasaarveldust juba riigi huvides.
    Kaubanduskoda ei näe ratsionaalset põhjust, mis võiks olla vastuargumendiks väljapakutud maksuvõla uue printsiibi rakendamisel. Oleme valmis kompromissideks antud printsiibi formuleeringutes, kuid ei kavatse taganeda selle sisulise muutmise taotlusest.
    Kuna viimasel ajal on olnud positiivseid märke nii rahandusministeeriumi ja maksuameti töös kui ka koostöösoovis ettevõtjaid esindavate organisatsioonidega, siis loodetavasti leiab Kaubanduskoja ettepanek soodsat vastuvõttu ning saab peagi seaduse jõu.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.