EL pole rahul kuldaktsiaga

Kuldaktsiad on sündinud riiklike suurfirmade erastamise käigus, kui valitsused on soovinud kuldaktsia enda kätte jätmisega mõjutada firma tähtsamaid otsuseid. Kuldaktsiaga seotud probleemidele pole seni pööratud erilist tähelepanu, kuid suurte firmade ühinemise ja ülevõtmise kiirenev tempo ja selle käigus tekkinud probleemid on sundinud Euroopa Komisjoni kuldaktsia reegleid täpsemalt määratlema.

Viimane näide on pärit Prantsusmaalt, kus valitsus püüab kuldaktsia abil takistada osaliselt erastatud naftafirma Elf Aquitaine'i vaenulikku ülevõtmist teise naftafirma Total-Fina poolt. Euroopa Komisjon on andnud selle asja ELi kohtusse uurimisele. Mõni aeg tagasi keelas Brüssel Portugalil kasutamast vetot Hispaania panga Banco Santaderi vastu, mis soovis ära osta mitut Portugali panka.

Euroopa Komisjon väidab, et valitsused kasutavad vääralt kuldaktsia pakutavaid õigusi ning rikuvad Euroopa Liidus kapitali vaba liikumise reegleid.

Mida rohkem on kapitali liikumine vabanenud, seda rohkem on kuldaktsia taagaks firmale, mille üle tahab riik kontrolli säilitada. Vaba konkurentsi oludes on kuldaktsiat järjest raskem põhjendada, ehkki on ka olukordi, kus ta on omal kohal. Näiteks USA firma Anheuser-Busch, mis valmistab maailma levinuimat õllesorti Budweiser, soovib ära osta sada korda väiksemat T?ehhi õlletehast Budvar ehk Budweiser, et vabaneda tolle Euroopas registreeritud kaubamärgist. On tõenäoline, et T?ehhi riik astub oma firma kaitseks välja.

Kuldaktsia probleem muutub järjest aktuaalsemaks ka kogu Kesk- ja Ida-Euroopas, kus ulatusliku erastamise käigus on valitsustel kiusatus jätta kuldaktsiaga endale mahamüüdavate suurfirmade kesksete otsuste mõjutamise võimalus. Kuldaktsia endale jätmise õigust on agaralt kasutanud T?ehhi valitsus. Eestis jättis valitsus endale Eesti Telekomi kuldaktsia.

Autor: ÄP

Hetkel kuum