Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pyrrhose võit?
Vastupidiselt seni valdavalt kõlanud jutule «investeeringute soodustamisest» võib tulumaksuseaduse muutmine Eestile kaasa tuua hoopis kaks rahvusvahelist probleemi:
Esmalt võib Eesti sattuda OECD riikide hulgas musta nimekirja või kaotada koha «valges nimekirjas» kui riik, kellega ei sõlmita topeltmaksustamise vältimise lepinguid (ja olemasolevad lõpetatakse).
Samuti võivad Eesti suhtes rakenduda välisriikide maksuseaduste maksuparadiise käsitlevad sätted, mis muudavad täielikult olematuks tulumaksuseaduse muutmise tulemusena tekkiva efekti Eestis tegutsevate välisinvestorite jaoks.
Kui üks riik sõlmib teisega maksulepingu, eeldab ta, et teises riigis kehtib enam-vähem sarnane maksusüsteem. Kui ühes riigis on maksumäär tunduvalt madalam kui teises, peavad eksisteerima tugevad poliitilised põhjused maksulepingu sõlmimiseks (näiteks Holland--Hollandi Antillid).
Rahvusvahelises praktikas on juhuseid, kus üks riik muudab oma maksusüsteemi soodsamaks pärast maksulepingu sõlmimist teise riigiga, misjärel teine riik selle ühepoolselt lõpetab (USA--Malta).
Kui Eesti muudab tulumaksuseadust, tuleb Eestil välismaailmale selgitada muudatuste olemust. Kui leitakse, et kehtivad lepingud koosmõjus uue tulumaksuseadusega annavad välisriigi isikutele võimalusi maksude vältimiseks, võidakse kehtivad maksulepingud tühistada. See annab välisinvestorite silmis valusa löögi Eesti investeerimiskeskkonnale.
Paljude välisriikide, sealhulgas Soome, Rootsi, Saksamaa, Inglismaa ja USA maksuseadustes sisalduvad sätted, mille eesmärk on tulumaksu maksmise edasilükkamise takistamine (Controlled Foreign Corporation legislation). Sarnased sätted sisalduvad ka uue tulumaksuseaduse eelnõu §-s 29.
Lihtsustatult öeldes maksustatakse taoliste sätete rakendumisel välisinvestori Eestis asuva tütarettevõtja jaotamata kasumit emaettevõtja tasandil, ootamata tegelikku dividendide väljamaksmist. Seega, kui Eesti äriühing teenib 100 ühikut kasumit, siis Eesti riik loobub vabatahtlikult 26 ühikut tulumaksust ning kingib selle mitte välisinvestorile, vaid välisinvestori asukohariigi maksuametile. Välisinvestori jaoks ei ole sel juhul vahet, kellele ta tulumaksu maksab ning järjekordselt jääb välisinvestori suhtes realiseerimata Eesti investeerimiskliima soodustamise taotlus.
Ülalkirjeldatud olukorra teadvustamine rahvusvahelisel tasandil kindlasti ei kiirenda Eesti liitumist Euroopa Liiduga.
Esimese sammuna võiks Eesti uurida oma peamiste kaubanduspartnerite suhtumist sellise uue tulumaksusüsteemi rakendamisse ning tõsisemate vastuväidete puhul otsustama, kas üldse muuta kehtivat süsteemi ja kui muuta, siis millisel kujul.
Samuti võiks Eesti arvesse võtta Iirimaa näite sarnase maksusüsteemi muudatuse realiseerimisel. Iirimaa moodustas eraldiseisva valitsusasutuse, mis tegeles riigi maine kujundamise ning välisinvesteeringute haldamisega, mille kaudu teavitati maailma riigi soovist pakkuda «investeeringute kaitseks ja arendamiseks» välisinvestoritele (maksu)soodustusi.
Pakutavad maksusoodustused (maksukrediidid, kindel tulust mahaarvatavate kulude määr, mida maksuamet ei kontrolli, konkreetsete tululiikide maksuvabastused, üldkehtiv madal maksumäär -- 12,5% aastaks 2003 jne) töötati välja, arvestades täpselt peamiste kaubanduspartnerite siseseadusi ning sõlmitud maksulepinguid. Samuti sätestati soodustustele kindel ajaline piirang (mida hiljem saaks pikendada...). Kõik see on kooskõlas välisinvestorite ootuste ja vajadustega ning tänane tulemus on Iirimaal igaühele silmaga näha.
Sõltumata sellest, milline tulumaksuseaduse redaktsioon hetkel Eestis kehtib, ei too uue seaduse kehtestamine iseenesest kaasa erilisi muudatusi, kui seadust ei hakata korralikult rakendama.
Ka praegune tulumaksuseadus sisaldab hulga «tühje» sätteid, mida maksuamet pole suuteline praktikas rakendama (püsiva tegevuskoha maksustamine, transfer pricing jt), kuid mille rakendamine tooks potentsiaalselt kaasa tulumaksu märksa suurema laekumise. See nõuab aga suuri investeeringuid maksuameti töötajate koolitusse ning palkadesse.