• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tehingud enda ettevõttega avalikuks

    Väärtpaberiseadus tolmub juba aastaid kusagil rahandusministeeriumi kabinettides. Aeg-ajalt ilmuvad ajakirjanduses teated, et väärtpaberiinspektsioon uurib võimalikku siseinfo kasutamist, kontrollib mingeid vihjeid. Juhtub, et jõutakse ka kriminaalasjani, ent siis laiutatakse käsi -- ei suudetud midagi tõestada.
    Äripäeva arvates tuleb seadustada kord, et börsiettevõtte juhid ja suuremad aktsionärid peavad oma tehingutest oma ettevõtte aktsiatega kohe börsile teatama.
    See aitaks oluliselt vähendada siseinfo kasutamise võimalusi börsitehingutes. Mitteteatamine peab ilmsiks tulekul kaasa tooma karmi karistuse.
    Kui avalikustamist kohaldada ainult eraisikute puhul, nagu on kavas rahandusministeeriumil ja väärtpaberiinspektsioonil, jätab see võimaluse, et tehinguid hakatakse tegema firmade kaudu. Seepärast peab tehingust teatamise nõue laienema ka firmadele, mille osanikud on avalike ettevõtete juhid. Kui näiteks Hansapanga aktsiaid ostab või müüb ettevõte Must Mets mille osanik on keegi Hansapanga tegevjuhtidest, tuleb ka sellest kohe teatada.
    Aktsionäride puhul tuleb määratleda minimaalne osaluse suurus, millest alates kehtib teatamise kohustus.
    Avalikustamist võib teisest küljest pidada ka inimese privaatsusse tungimiseks, ebaviisakaks või ebaeetiliseks tegevuseks. Mis siis on aga eetiline -- privaatsuse kaitsvas rüpes konfidentsiaalset siseinfot omades rahumeeli profiiti lõigata? Olles avaliku ettevõtte aktsionär või tegevjuht, tuleb sul arvestada avalikustamisega.
    On oht, et spekulatsioonid börsil suurenevad. Kui tuleb teade, et nt EMV ehitusdirektor Olaf Herman müüs või ostis oma ettevõtte aktsiaid, on see signaal spekulantidele ja võib tekitada EMV aktsiate ostu- või müügisurve.
    Loomulikult ei likvideeri tehingute avalikustamise nõue insaiderlust paugupealt. Küll aga aitab see kaasa börsil toimuva läbipaistvamaks muutmisele ja suurendaks usaldust Tallinna börsi vastu. Ka välisnvestorite silmis. Nad näevad küll, et Eestis on soodne majanduskeskkond, investeeringud on vabastatud ettevõtte tulumaksust, ent kui samas vohab börsil insaiderlus ja midagi otsustavat sellega võitlemiseks ette pole võetud, ei meelita see investoreid raha Tallinna börsile paigutama.
    Kohustuslik avalikustamine annab suurema jõu väärpaberiinspektsioonile, kes seni on saanud tegutseda vaid põhimõttel -- vähemalt märk olgu seljas. Midagi enamat nagunii ei suuda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaitsta tuleb Ukraina maad, mitte Putini nägu
Iga hinnaga saavutatud relvarahu Venemaaga teeniks Lääne-Euroopa mugavuse, mitte Ukraina huve. Selle soovitajatel jätkub lihtsalt jultumust väita midagi muud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Iga hinnaga saavutatud relvarahu Venemaaga teeniks Lääne-Euroopa mugavuse, mitte Ukraina huve. Selle soovitajatel jätkub lihtsalt jultumust väita midagi muud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Homsest saab kaubelda Punktide aktsiatega
Punktid Technologies vastab Nasdaq Tallinna teatel kõigile börsil noteerimise tingimustele ning kauplemine võib First Northi alternatiivturul alata neljapäeval.
Punktid Technologies vastab Nasdaq Tallinna teatel kõigile börsil noteerimise tingimustele ning kauplemine võib First Northi alternatiivturul alata neljapäeval.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus IT-minister, aasta reklaamiagentuur ja revolutsioon tervishoius
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
Kolm Eesti meest Skeletonist on kukesammu kaugusel Euroopa aasta leiutaja tiitlist
Eesti teadlased Jaan Leis, Mati Arulepp ja Anti Perkson nomineeriti Euroopa Patendiameti teatel Euroopa Aasta Leiutaja innovatsiooniauhinnale. Töö, mis konkursil silma jäi, võiks aidata fossiilkütustelt puhtale energiale üle minna.
Eesti teadlased Jaan Leis, Mati Arulepp ja Anti Perkson nomineeriti Euroopa Patendiameti teatel Euroopa Aasta Leiutaja innovatsiooniauhinnale. Töö, mis konkursil silma jäi, võiks aidata fossiilkütustelt puhtale energiale üle minna.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.