Tehingud enda ettevõttega avalikuks

Kui avalikustamist kohaldada ainult eraisikute puhul, nagu on kavas rahandusministeeriumil ja väärtpaberiinspektsioonil, jätab see võimaluse, et tehinguid hakatakse tegema firmade kaudu. Seepärast peab tehingust teatamise nõue laienema ka firmadele, mille osanikud on avalike ettevõtete juhid. Kui näiteks Hansapanga aktsiaid ostab või müüb ettevõte Must Mets mille osanik on keegi Hansapanga tegevjuhtidest, tuleb ka sellest kohe teatada.

Aktsionäride puhul tuleb määratleda minimaalne osaluse suurus, millest alates kehtib teatamise kohustus.

Avalikustamist võib teisest küljest pidada ka inimese privaatsusse tungimiseks, ebaviisakaks või ebaeetiliseks tegevuseks. Mis siis on aga eetiline -- privaatsuse kaitsvas rüpes konfidentsiaalset siseinfot omades rahumeeli profiiti lõigata? Olles avaliku ettevõtte aktsionär või tegevjuht, tuleb sul arvestada avalikustamisega.

On oht, et spekulatsioonid börsil suurenevad. Kui tuleb teade, et nt EMV ehitusdirektor Olaf Herman müüs või ostis oma ettevõtte aktsiaid, on see signaal spekulantidele ja võib tekitada EMV aktsiate ostu- või müügisurve.

Loomulikult ei likvideeri tehingute avalikustamise nõue insaiderlust paugupealt. Küll aga aitab see kaasa börsil toimuva läbipaistvamaks muutmisele ja suurendaks usaldust Tallinna börsi vastu. Ka välisnvestorite silmis. Nad näevad küll, et Eestis on soodne majanduskeskkond, investeeringud on vabastatud ettevõtte tulumaksust, ent kui samas vohab börsil insaiderlus ja midagi otsustavat sellega võitlemiseks ette pole võetud, ei meelita see investoreid raha Tallinna börsile paigutama.

Kohustuslik avalikustamine annab suurema jõu väärpaberiinspektsioonile, kes seni on saanud tegutseda vaid põhimõttel -- vähemalt märk olgu seljas. Midagi enamat nagunii ei suuda.