Kuidas taastada kliendi usaldus kindlustusturu vastu?

Eks seal, kus juba midagi käest ära libisemas, on väga raske midagi soovitada. Kuid peaks ikka jälgima neid põhimõtteid, millest oleme paljude kuude jooksul rääkinud -- kindlustus on tegelikult inimese elus ikka hirmus tähtis asi. Tegu on kalli ettevõtmisega.

Eestis peab olema korralik kindlustusseadus. Peab käsitlema asju ka tarbijakaitse seisukohalt -- klient ei tohi sattuda olukorda, kus ta paremas usus, kaitstes ennast, oma tulusid ja vara, ei oska enam käituda. Tõsine on seltsi iga kvartaalne aruanne inspektsioonile oma finantsmajanduslikust olukorrast. Peaks vaatama ka ELis välja kujunenud mängureegleid. Seal on kliendi kaitse mured läbi elatud.

Uute lepingute sõlmimisel tuleb kliendil hoolega vaadata firma tausta, omanikeringi. Ja peab tajuma ka oskusteavet, mida firma kannab. Ei tohi teha kindlustuslepinguid ülepeakaela.

Ilmselt võtab aega, et usaldus tagasi tuleks. Polarisega hakkab ka nagu juba üle saama, tegelikult oli see ju õnnestunud tegevus inspektsiooni poolt, et Polaris- Vara lepingud läksid Sampole üle ja keegi tegelikult hoolimata ajutistest tõrgetest eriti ei kannatanud. Kui selgus saabub Polaris-Elu osas ja AB Groupiga, siis peaks ju mingi tuli juba paistma hakkama kusagil silmapiiril.

Teiste puhul, kellel siin kõikumisi oli, on tekkinud selgus, kes on omanikud, ja nad on nagu katuse alla saanud.

Kui ma lähen täna ja mul on vaja sõlmida kindlustusleping, siis tõenäoliselt pöördun ma seltsi poole, kelle omanikering on kindel, kes on tuntud ja kellel ei ole olnud viimasel ajal mingeid skandaale. Kasvõi tuleks seltsist nõutada välja tema aastaaruanne ja bilansid ja pilk sinna peale heita.

Me oleme teinud valiku klientide jaoks firmadest, kellesse meil on usku, et ka 30 aasta pärast meil ei ole põhjust hakata kliendi ees silmi pööritama. Et sorry, juhtus nii, et seda firmat enam ei ole.

Tuleb tunnistada seda, et firmad, kellele me saame täna panustada, on oma algkapitalilt pärit väljastpoolt Eestit. Päris Eesti oma kapitalil seltsid varem või hiljem kas kukuvad kokku või oskavad ennast maha müüa lääne huvitatud pooltele.

Inimesel aga, kes tahab täna raha korjata, peab arusaamine olema, kelle kätte ta raha annab. Kes on tema taga, kust on tulnud kapital.

Usalduse minu jaoks tekitab selliste pikaajaliste omanike taust, kelle kohta ma tean, et firma on sel alal tegelenud juba 150 aastat. Tõenäoliselt on ta mitmeid põlvkondi juba edukalt maha matnud koos lepingute lõpetamistega. Siis ma arvan, et äkki saavad nad minu eluajal ka veel hakkama. Neil on traditsioon, nad ei tegutse uisapäisa ja nad saavad hakkama.