Venemaa puntras
Presidendi põdurast tervisest tingitud ettearvamatu juhtimisstiil, Venemaa rängad majandushädad ja viited presidendi kildkonna korrumpeeritusele on jätnud Jeltsini järjest süvenevasse poliitilisse isolatsiooni.
Kui president annab televisiooniesinemises paar ööpäeva aega terroristidega toime tulemiseks või kui järjekordne peaminister lubas Dagestani sõja nädalaga lõpetada, siis näitab see, et Kreml on kas täielikult irdunud tegelikkusest või püüab jätta muljet, nagu kontrolliks ta olukorda riigis. Izvestija kommentaator Aleksandr Privalov ütleb selle kohta, et «Venemaa läheneb kliinilisele surmale».
Pommide panijaid ja nende motiive pole seni suudetud täpselt välja selgitada. Valitsus väidab, et pommide taga on t?et?eeni terroristid. T?et?eeni tuntumaid sissiliidreid ?amil Bassajev, kes on asunud Dagestanis sõjaliselt korraldama islamiriigi loomist, väidab, et tema sõdib üksnes Vene armeega. Kuid ühele T?ehhi lehele tegi ta vihje, et plahvatuste taga võib olla mõni iseseisev Dagestani grupeering. Muuseas, eelmine nädal võttiski vastutuse endale senitundmatu Dagestani vabastamise islamiarmee. Venelased usuvad siiski rohkem, et plahvatuste korraldamise niidid viivad Bassajevi kaasliidri, Saudi Araabia päritolu Hattabini, kes omakorda on seotud Saudi miljonäri Osama Bin Ladeniga, kelle rahaga on korraldatud USA-vastaseid terroriakte.
Kuid on ka hoopis vastupidiseid oletusi. Valimiste eel on Moskvas alanud armutu võitlus uude võimueliiti pääsemise eest. Kui värskendada mälu, siis lõhkesid pommid Moskva metroos ja bussides ka eelmisel presidendivalimisaastal 1996 ja nende korraldajad on seni tabamata.
Moskovski Komsomolets pakub versiooni, mille kohaselt on plahvatuste taga Kremlile ustavad julgeolekujõud, kes püüavad kompromiteerida Jeltsini vihaseimat vastast ja tugevaima valimisbloki liidrit Moskva linnapead Juri Luzhkovi, kelle võimuletulek ei tõota praegusele klikile midagi head. Teine võimalus on, et president on järjekordselt pettunud peaministris ja tahab lepituseks võimule tagasi tuua tugeva käega kindrali, Krasnojarski kuberneri Aleksandr Lebedi, kes 1996. a aitas teha T?et?eeniaga rahu. Lebedi väljatoomist on kombanud Jeltsini perekonna usaldusalune ärimees Boriss Berezovski, kelle sõnul võivad plahvatused kesta pikka aega, sest moslemitel pole midagi kaotada ja venelastel pole jõudu neid takistada, mistõttu Lebed oleks üks väheseid, kes suudaks Taga-Kaukaasiaga rahu teha.
Ka rahvusvaheliselt on Venemaa Bank of New Yorgi (BNY) ümber hargneva rahapesuskandaali tõttu sattunud väga täbarasse seisu. Eelmisel nädala deklareeris USA välisminister Madelaine Albright kongressi survel, kui ta oli saanud andmeid, et korruptsioon on jõudnud Venemaa jõustruktuuridesse, et USA ja IMFi laenuabi jätkub Venemaale ainult siis, kui Kreml suudab korruptsiooni vastu midagi ära teha.
Neljapäeval teatas Interpoli Briti peasekretär Raymond Kendall, kes nimetas BNY rahapesuskandaali Interpoli ajaloo suurimaks, et Venemaa puhul teeb olukorra eriti keeruliseks korruptsiooni jõudmine nii kõrgele riiklikule tasandile, kellega Interpol on tavaliselt teinud korruptsioonivastases võitluses koostööd, ja mis nüüd on võimatu.