Venemaa puntras

Kuid on ka hoopis vastupidiseid oletusi. Valimiste eel on Moskvas alanud armutu võitlus uude võimueliiti pääsemise eest. Kui värskendada mälu, siis lõhkesid pommid Moskva metroos ja bussides ka eelmisel presidendivalimisaastal 1996 ja nende korraldajad on seni tabamata.

Moskovski Komsomolets pakub versiooni, mille kohaselt on plahvatuste taga Kremlile ustavad julgeolekujõud, kes püüavad kompromiteerida Jeltsini vihaseimat vastast ja tugevaima valimisbloki liidrit Moskva linnapead Juri Luzhkovi, kelle võimuletulek ei tõota praegusele klikile midagi head. Teine võimalus on, et president on järjekordselt pettunud peaministris ja tahab lepituseks võimule tagasi tuua tugeva käega kindrali, Krasnojarski kuberneri Aleksandr Lebedi, kes 1996. a aitas teha T?et?eeniaga rahu. Lebedi väljatoomist on kombanud Jeltsini perekonna usaldusalune ärimees Boriss Berezovski, kelle sõnul võivad plahvatused kesta pikka aega, sest moslemitel pole midagi kaotada ja venelastel pole jõudu neid takistada, mistõttu Lebed oleks üks väheseid, kes suudaks Taga-Kaukaasiaga rahu teha.

Ka rahvusvaheliselt on Venemaa Bank of New Yorgi (BNY) ümber hargneva rahapesuskandaali tõttu sattunud väga täbarasse seisu. Eelmisel nädala deklareeris USA välisminister Madelaine Albright kongressi survel, kui ta oli saanud andmeid, et korruptsioon on jõudnud Venemaa jõustruktuuridesse, et USA ja IMFi laenuabi jätkub Venemaale ainult siis, kui Kreml suudab korruptsiooni vastu midagi ära teha.

Neljapäeval teatas Interpoli Briti peasekretär Raymond Kendall, kes nimetas BNY rahapesuskandaali Interpoli ajaloo suurimaks, et Venemaa puhul teeb olukorra eriti keeruliseks korruptsiooni jõudmine nii kõrgele riiklikule tasandile, kellega Interpol on tavaliselt teinud korruptsioonivastases võitluses koostööd, ja mis nüüd on võimatu.