Raudbetoonkonstruktsiooni imbuv korrosiooniinhibiitor Sika FerroGard 903 tõkestab sarruseterase roostetamist põhjustava reaktsiooni ja pikendab konstruktsiooni kasutusiga.
Imendumisel moodustab inhibiitor konstruktsiooni terassarruse ümber kaitsekile, kuid ei muuda betooni omadusi ega ehitise välisilmet. Erinevalt varasematest inhibiitoritest võimaldab Sika FerroGard immutada ka vana betooni ja sobib tugevasti kahjustunud konstruktsioonide kaitseks.
Betoonkonstruktsioon vajab kahjustuse põhjuste ja ulatuse selgitamiseks põhjalikku ekspertiisi. Remondimeetodi valik sõltub sellest, kui pikka kasutusiga ehitaja või omanik ehitisele soovib -- kas piisab survepesust, pahteldamisest ja ülevärvimisest, mis peab vastu viis aastat või soovitakse vastupidavust aastakümneteks või midagi vahepealset. Valikut mõjutab ka see, kui palju ehitaja või omanik on valmis maksma ehitise soovitava kasutusea eest.
Levinud on raudbetoonkonstruktsioonide kahjustuste remontimine parandusmördi, torkreet- või valubetooni abil, kusjuures edasiseks kaitseks kaetakse betoon spetsiaalsete võõpadega. Pinna lihtne katmine ei pruugi korrosiooni peatada -- betoon võib sisaldada kloriide ja/või on karboniseerumine arenenud sügavale sarruse taha.
Spetsiaalsed kaitsevõõbad takistavad süsinikdioksiidi ning vihma ja niiskuse tungimist konstruktsiooni, kuid ei taasta betooni aluselisust ega eemalda sinna imendunud kloriide. Sügavalt karboniseerunud või kloriide sisaldavas betoonis võivad võõbad alanud korrosiooni arengut vaid aeglustada.
Karboniseerunud betoonis puhastatakse roostetekkega terased mehaaniliselt välja, kuigi betoonipind terase ümber on veel kahjustamata. Remondikulutused sõltuvad sellest, kui palju aktiveerunud roostega teraseid betoonis on. Sika FerroGardi kasutamiseks puhastatakse välja vaid ümbritsevat betooni kahjustanud armatuuri osad, teised terased võib jätta puhastamata.
Inhibeerimismeetod sobib inseneriehitiste kaitseks silla- ja sadamarajatistes, samuti agressiivses keskkonnas asetsevates betoonrajatistes nagu heitvetepuhastusjaamad ja söehoidlad, millele avaldavad mõju nii karboniseerumine kui ka kloriidid.
Inhibiitori sobivuse seisukohalt on vaja teada betooni keskmist karboniseerumissügavust ja teraste korrosiooniastet. Koos krohviparandusmeetoditega kasutades sobib inhibiitor ka kaugelearenenud kahjustustega ehitiste, näiteks arhitektooniliste fassaadide ja pesubetoonpindade, samuti tavaliste paneelmajade fassaadide remondiks, mis on ilmastiku ja sellest tekkiva karboniseerumise mõju all.
Korrosiooniinhibiitor takistab betooniteraste roostetamisel toimuvaid keemilisi reaktsioone. Aine imendub betooni pooride kaudu, difusiooni abil või gaasilisel kujul ja moodustab terase ümber õhukese kaitsekile. Kile hoiab ära happe ja terase kokkupuute katoodil ja raua lagunemise anoodil, takistades korrosiooniprotsessi algust või peatades alanud korrosiooni isegi juhul, kui betoon sisaldab niiskust ja karboniseerumine on alanud. Inhibiitor toimib ka kloriidi sisaldavas betoonis, tõrjudes kloriidid terase pinnalt.
Inhibiitoriga töödeldud pind peab vastu aastakümneid. Saadud tulemus ei kesta igavesti, kuid võib halvas seisukorras oleva ehitise eluiga märgatavalt pikendada. Inhibeerimisest efektiivsem on vaid katoodkaitse või ehitise osaline lammutamine ja uuestiehitamine.