Seaduse kohaselt peavad jaotusettevõtted olema arenguvõimelised ja tagama tarbijale teenuse, kuid tihti pole nad huvitatud muust kui raha väljapumpamisest, rääkis Eesti Energia jaotusvõrgu direktor Arno Otstavel. «324 edasimüüjat vahendab vähem kui 10 protsenti kogu Eesti energiatarbimisest, kuid probleeme on nendega palju rohkem,» lisas ta.

Eesti Energia kommunikatsiooni peaspetsialist Kristina Shanin tõi näiteks ASi Loksa Mere jaotusvõrgu, mille piirkonda kuuluvad kõik Loksa elanikud ja ettevõtted. «Loksa võlg on praegu ligi 300 000 krooni,» sõnas ta. «Hoiatusväljalülitamise tõttu kannatavad need kliendid, kes on oma arve õigeaegselt tasunud.»

Adavere jaotusvõrgul on üleval 800 000kroonine võlg, rääkis Eesti Energia direktor Otstavel. «See ei suurene, sest kliendid on neilt juba üle võetud. Ühelt poolt on meil seadusejärgne kohustus tagada kõigile inimestele elekter, kuid me ei saa seda teha, kui keegi oma asjadega vahel laiutab,» rääkis ta.

Kokku on Otstaveli sõnul välja saadetud mitmekümne miljoni krooni ulatuses arveid, mille maksetähtaeg on möödas. Tema hinnangul on umbes 15 protsenti neist lootusetud.

«Mida rohkem on ohte, et jääme rahast ilma, seda vähem saame vastu tulla neile, kel on ajutised raskused,» ütles Eesti Energia jaotusvõrgu elektrivõrgu direktor Hillar Kalmet. Ta lisas, et jaotusvõrkude osas on väikefirmadel raske konkureerida, sest neil on väikesed käibed ja puudub seetõttu võimalus kasvõi uue trafo ostmiseks laenu saada. «Ja kui me näeme, et mõni neist supleb rahas, siis on see signaal, et arvestus pole päris õigesti käinud,» tõdes ta.

Kalmet rääkis, et pidevalt tuleb puutuda kokku ettevõtetega, kelle käive on näiteks möödunud aasta sama perioodiga võrreldes poole võrra vähenenud. «Me ei saa hästi suhtuda firmadesse, kellele tuleb sisse rohkem raha, kui ta meile edastab.»