Shelli tingimused koormavad rentnikke

Shell Eesti sõlmib oma jaamades tegutseda soovivate firmadega üheaastased agendilepingud. Lepingu kohaselt on Shellil õigus nõuda teiselt juriidiliselt isikult kogu informatsiooni ettevõtte majandustegevuse kohta ning Shelliga lepingulistesse suhetesse astunud firmasse saab Shell saata igal ajahetkel enda valitud audiitori. Samuti võib Shell iga kvartal ühepoolselt muuta firmale tankla opereerimise eest makstava agenditasu või agendi poolt Shellile makstava renditasu määra.

Üks Shelliga lepingu sõlminud endine EK jaama rentnik ütles, et sellise lepingu alusel tegutsedes pole tal oma majandustegevuse jätkamiseks mitte mingit perspektiivi.

«Shell võib mulle igal ajal öelda, et kui ei meeldi, astu minema, samal ajal olen tanklapersonali tööle võtnud ja nende ees vastutan mina, « rääkis tanklarentnik, kes ei soovinud Shelli-poolsete repressioonide kartuses oma nime avaldada.

Kõige teravamaks on Shelli ja endise EK jaama vaheline konflikt arenenud Tallinnas Linnu teel asuvas tanklas, mis tegutseb juba mitmendat kuud sisuliselt iseseisvalt. Jaamas tegutseva OÜ Kaubserv juhataja Peeter Allase sõnul nõudis Shell kehtiva EK ajal sõlmitud lepingu ümbermuutmist ja kuna firma tingimustega nõus polnud, alustati jõupoliitikat ning lülitati jaamas välja telefon ja elekter. Praegu suhtleb tankla Shelliga advokaatide vahendusel ja kütust ostab otse hulgimüüjalt.

Kaubserv on Shelli vastu esitanud hagi, kus nõuab telefoni ja elektri väljalülitamise tõttu tekkinud majandusliku kahju hüvitamist. «Hagi peaks arutusele tulema detsembris. Niipalju kui ma tean, otsustas Shell, et mingit kompromissi ei tule,» lausus Allas.

Tallinnas Kadrioru tanklat rentiva OÜ Glokent omanik Raivo Hein ütles, et kuigi Shell soovis ka temaga uut lepingut teha, õnnestus tal siiski EK ajal sõlmitud leping säilitada. «Minul oli nendega suurem tüli aasta tagasi. Jõudsime mõlemat poolt rahuldavale kokkuleppele. Mina ei torgi neid ega nemad mind,» ütles Hein.

Hein kinnitas, et uut lepingut Shelliga ta ei sõlmi. «Aasta pärast annan rahulikult jaama üle ja siirdun parematele jahimaadele. Me oleme mõlemad juriidilised isikud ja see, et Shell on miljoneid kroone minust suurem, ei tähenda seda, et ta on minust miljoneid kroone parem. Kui ühel firmal on õigus minna teise firma raamatupidamise kallale, siis paneb see nüüdisaegse ärisuhtlemise hoopis uue valguse alla,» ütles ta.

Shell Eesti juhatuse liige Riina Aamisepp ütles eile, et jaamapidajatega sõlmitakse Shelli standardlepingud, mis on Eesti seadustega vastavusse viidud. «Mina siin küll ülekohut ei näe. Bensiinijaam kuulub meile ning kui me oleme teinud sinna investeeringuid, on täiesti loomulik, et tahame kontrollida, kuidas meie vara kasutatakse. Kuna rentnik tegutseb meie kaubamärgi all, siis peab ta järgima meie strateegiat ja põhimõtteid, sest kliendi ees vastutab lõppkokkuvõttes ikkagi Shell,» lausus ta.

Aamisepp selgitas, et auditeerimise õigus on lepingus sees puhuks, kui rentnik ütleb, et ta kokkulepitud summadega välja ei tule. Siis saab Shell tema väiteid kontrollida. «Meie kedagi lepingut sõlmima ei sunni,» märkis Aamisepp. Mis lepingu tähtaega puutub, siis aastane leping pikeneb automaatselt, rääkis ta.

Linnu tee tanklas tegutseva OÜ Kaubserv vastu valmistab Shell ette omapoolset hagi. «Meie lõpetasime temaga lepingu, sest tegemist oli finantskohustuse rikkumisega. Kuna rentnik tanklat ei vabasta, ei ole meil muud võimalust kui pöörduda kohtu poole,» ütles Riina Aamisepp.

Shell Eesti sai diilerilepingud kaasavaraks, kui ostis mullu EK tanklaketi. Shell maksis 31 jaama eest Coastal Corp-ile 10 mln dollarit.

Autor: Henrik Ilves