Suurriikide survel

Euroopa Komisjoni (EK) esindajad rõhutavad, et sel moel tahab EL pärast Kosovo kriisi avaldada toetust Ida-Euroopa riikidele. See tähendaks, et juba läbirääkimisi pidavatele Eestile, Ungarile, Poolale, T?ehhile, Sloveeniale ja Küprosele lisanduvad Leedu, Läti, Slovakkia, Bulgaaria, Rumeenia ja Malta. «On tõenäoline, et see otsus tehakse Helsingis, sest selleks on poliitilised eeldused olemas,» kinnitas EK kõrge ametnik.

Türgit, kes on pikka aega taotlenud ELi liikmeks pääsemist, tõenäoliselt veel läbirääkimistele ei kutsuta. Kuid arvestades ELi mitme liikmesriigi, sealhulgas Türgi põlisvaenlase Kreeka muutunud suhtumist Ankarasse pärast purustavat maavärinat, on EL huvitatud Türgile Helsingi tippkohtumiselt positiivse signaali saatmisest. EK esindajad vihjavad, et Türgil ei maksa siiski loota enamat kui deklaratsiooni, mis formaalselt kiidab heaks tema liikmekandidaadi staatuse ja avab talle läbirääkimiste-eelsed kontaktid, ehk annab Türgile sama staatuse, mis praegu on Rumeenial ja Bulgaarial.

EK laienemisvolinik Günter Verheugen ütles, et Türgil tuleb alustada reforme, tugevdada demokraatiat, seaduslikkust ja inimõigusi, enne kui ta lastakse läbirääkimistele.

Balkani riikide Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Makedoonia ja võib-olla ka Jugoslaaviaga on Euroopa Liidul oma plaanid. EL kavatseb neisse suhtuda kui riikidegruppi ja nõuab neilt vastastikuse koostöö sisseseadmist, enne kui tuleb arvesse lähedasem suhtlemine.

Läbirääkijaringi laiendamine kaheteistkümneni on eelkõige Suurbritannia ja Saksamaa nõue, keda toetavad Prantsusmaa ja Hispaania. Kuid EK esindaja rõhutas, et kui teised riigid peaksid olema vastu, ei pruugi Helsingi tippkohtumine sellist otsust teha. Otsust mõjutab kindlasti oktoobri keskel avaldatav kandidaatriikide analüüs.

Kolmapäeval ütles Saksamaa kantsler Gerhard Schröder Berliinis, et EL ei saa vastu võtta ühtki uut riiki seni, kuni liidu sisemised reformid pole lõpule viidud. EL on ise määranud reformide lõpptähtajaks aasta 2002.

Autor: ÄP