Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Milliseks kujuneb majandus aastal 2000?
Mina vaatan aastale 2000 optimistliku pilguga. Märgid näitavad praegu ikkagi seda, et langusperiood on üle ja makroökonoomilisest seisukohast on näiteks maksebilansi näitajad ka päris head. Tundub, et majanduskasv tuleb normaalne, ütleme vahemikus 4 kuni 6 protsenti. Vaevalt et see jääb allapoole või hakkab 10 protsendi kanti kiskuma -- sellist hüpet ka ei oota.
Majanduse langus näitas, et oleme Venemaa turuga rohkem seotud, kui paar aastat tagasi arvati. Arvan, et mõneti sõltub majandus sellest, mis hakkab Venemaal toimuma seoses duuma ja presidendi valimistega. Kui järske muudatusi ei toimu, siis ootaksin majanduskasvu. Kasvuprognoose on antud 4--10 protsendini, mina usun pigem 4protsendilist kasvu. Võtmeküsimus on siin minu meelest selles, kas firmad suudavad end nii restruktureerida, et nad on ekspordis konkurentsivõimelised ka mujal kui ainult Venemaal.
Pakutavad majanduskasvu prognoosid langevad sõbralikult vahemikku 4--5%. Kui rääkida asjaoludest, mis võivad takistada niisugust kasvu saavutamast, tuleb esimesena nimetada SRÜ olukorda. Hetkel võib oodata mõningat ekspordi kasvu. Siiski tuleb meeles pidada, et Venemaa ostujõud sõltub suuresti nafta hinna liikumisest. Ka dollari kurss on olnud soodne idaekspordile, kuid negatiivset mõju võivad osutada poliitilised sündmused.
Lääne suunal võib ekspordiväljavaadetesse suhtuda optimistlikumalt, kuigi väga suurt hüpet ka ei oska oodata. Jätkuvalt on ennustatud börsikrahhi USAs, kuid aja jooksul hakkavad need hirmud vaibuma. Pigem võiks optimistliku näitajana viidata ISO sertifikaati omavate Eesti ettevõtete arvu kiirele kasvule.
Kodumaise nõudluse olulist suurenemist ei oota keegi. Märkimist väärib hoopis realistlik riigieelarve, mis aitab kaasa välisraha tulekule Eestisse.
Usun, et majanduskasv tuleb 4%. See oleks väga hea, kui see nii ka läheks. Inflatsioon kipub minu nägemist mööda ka minema 4% kanti, ilmselt jääb 3-4% vahele. Tarbijahinna puhul on määrav, mida teevad elektri, sooja ja vee hind. Muudelt hindadelt, mis alluvad tururegulatsioonile, pole midagi hirmuäratavat oodata, ehkki bensiini hind kõigub. Ekspordile pakun samuti umbes 4protsendilist kasvu, aga väliskaubandusdefitsiit jääb ikka püsti. Usun, et intressimäärad on stabiliseerumas ja jäävad, kui mingeid suuremaid loksutamisi majanduses ei tule, ka järgmisel aastal pea samale tasemele.
Majandusnäitajad lähevad paremaks, reaalne elu on selline: firmad tõmbavad koomale, avalik sektor samuti, palgad ei kasva, töötute arv suureneb, pensionid ei tõuse, kuna valimisi ei toimu -- sissetulekud ei suurene, seega tarbimine samuti ja see mõjutab omakorda majandust.