- OMX Baltic0,09%319,95
- OMX Riga−0,1%970,53
- OMX Tallinn0,21%2 234,56
- OMX Vilnius−0,28%1 507
- S&P 5000,73%7 722,72
- DOW 300,49%51 176,96
- Nasdaq 1,19%27 190,86
- FTSE 1000,32%10 461,95
- Nikkei 2252,29%69 874,45
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%93,64
- OMX Baltic0,09%319,95
- OMX Riga−0,1%970,53
- OMX Tallinn0,21%2 234,56
- OMX Vilnius−0,28%1 507
- S&P 5000,73%7 722,72
- DOW 300,49%51 176,96
- Nasdaq 1,19%27 190,86
- FTSE 1000,32%10 461,95
- Nikkei 2252,29%69 874,45
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%93,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põllutollid võivad veel laieneda
«Meil on õigus seda teha veel paariks aastaks, kuni liitumiseni Euroopa Liiduga. Asi sõltub poliitilisest otsusest,» ütles eile parajasti Poolas viibiv põllumajandusminister Ivari Padar. Tema sõnul tuleb suhetes Poolaga arvestada eelkõige mõlema riigi kui Euroopa Liiduga liitujate huvidega. Kuid tulenevalt Poolast kui suurest ja tugevast agraarmaast, võib asjale läheneda enam Eesti huvidest lähtuvalt.
Põllumajandusministeeriumi kantsleri vanemabi Indrek Grusdam ütles, et riikidevahelise etteteatamisega võib kõne alla tulla tollide rakendamine Poola, Ungari ja T?ehhi suhtes. Senistes avaldustes on Ivari Padar peamiste tolli alla kuuluvate Eesti kaubanduspartneritena nimetanud Venemaad, Ameerika Ühendriike, Kanadat ja Uus-Meremaad.
Peamiselt impordiga neist maadest arvestav tollide 90 miljoni kroonine laekumisprognoos on statistikale toetudes ülioptimistlik, vastupidiselt peaminister Mart Laari väitele prognoosi konservatiivsusest.
«Euroopa Liidu maadest tuleb see kõrgelt doteeritud nisujahu ikka sisse, mida me peamiselt sööme ja millele tolle ei kehtestata,» rääkis riigile kuuluva ASi Eesti Viljasalv juhataja Ago Soots. Tema sõnul puudutaks teraviljatollid eelkõige Venemaalt, Kasahstanist ja Valgevenest pärinevat teravilja. Teraviljasaadusi ehk peamiselt vilja ja jahu imporditakse kolmandatest riikidest umbes 50 miljoni krooni eest aastas, ligi kaks kolmandikku sellest on vene rukis kavandatava tollimääraga 59%. Teiste teraviljasaaduste tollimäär on 20--50%. Neist arvudest ja stabiilsest tarbimisest lähtudes ei saa teraviljatollidest laekuda aastas üle 25 miljoni krooni.
Indrek Grusdam ütles eile, et teraviljalt laekuvad tollid peaksid protsentuaalselt moodustama suurima osa laekumise kogumahust, kuna lihasaaduste importijad on juba sel aastal asunud oma hankekanaleid üle kolima tulevastest tollialustest maadest mujale ja see tendents jätkub. Grusdam kinnitas, et seega on lihatolli laekumine väiksem teraviljatollist.
Rahandusministeeriumi nõunik Daniel Vaarik on tõenäolise laekumisena nimetanud 30--50 miljonit krooni.
«Ei saa välistada, et aastane tollide laekumine tuleb tõesti ainult 30 miljonit. Kaubavood võivad muutuda,» kommenteeris Ivari Padar.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
“Aafrikas tulevad kliendid siiani sageli agentide kaudu”
Naine on Lõuna-Koreas üllataval moel tuntum kui kodumaal
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Enimloetud
2
3
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele