• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põllutollid võivad veel laieneda

    «Meil on õigus seda teha veel paariks aastaks, kuni liitumiseni Euroopa Liiduga. Asi sõltub poliitilisest otsusest,» ütles eile parajasti Poolas viibiv põllumajandusminister Ivari Padar. Tema sõnul tuleb suhetes Poolaga arvestada eelkõige mõlema riigi kui Euroopa Liiduga liitujate huvidega. Kuid tulenevalt Poolast kui suurest ja tugevast agraarmaast, võib asjale läheneda enam Eesti huvidest lähtuvalt.
    Põllumajandusministeeriumi kantsleri vanemabi Indrek Grusdam ütles, et riikidevahelise etteteatamisega võib kõne alla tulla tollide rakendamine Poola, Ungari ja T?ehhi suhtes. Senistes avaldustes on Ivari Padar peamiste tolli alla kuuluvate Eesti kaubanduspartneritena nimetanud Venemaad, Ameerika Ühendriike, Kanadat ja Uus-Meremaad.
    Peamiselt impordiga neist maadest arvestav tollide 90 miljoni kroonine laekumisprognoos on statistikale toetudes ülioptimistlik, vastupidiselt peaminister Mart Laari väitele prognoosi konservatiivsusest.
    «Euroopa Liidu maadest tuleb see kõrgelt doteeritud nisujahu ikka sisse, mida me peamiselt sööme ja millele tolle ei kehtestata,» rääkis riigile kuuluva ASi Eesti Viljasalv juhataja Ago Soots. Tema sõnul puudutaks teraviljatollid eelkõige Venemaalt, Kasahstanist ja Valgevenest pärinevat teravilja. Teraviljasaadusi ehk peamiselt vilja ja jahu imporditakse kolmandatest riikidest umbes 50 miljoni krooni eest aastas, ligi kaks kolmandikku sellest on vene rukis kavandatava tollimääraga 59%. Teiste teraviljasaaduste tollimäär on 20--50%. Neist arvudest ja stabiilsest tarbimisest lähtudes ei saa teraviljatollidest laekuda aastas üle 25 miljoni krooni.
    Indrek Grusdam ütles eile, et teraviljalt laekuvad tollid peaksid protsentuaalselt moodustama suurima osa laekumise kogumahust, kuna lihasaaduste importijad on juba sel aastal asunud oma hankekanaleid üle kolima tulevastest tollialustest maadest mujale ja see tendents jätkub. Grusdam kinnitas, et seega on lihatolli laekumine väiksem teraviljatollist.
    Rahandusministeeriumi nõunik Daniel Vaarik on tõenäolise laekumisena nimetanud 30--50 miljonit krooni.
    «Ei saa välistada, et aastane tollide laekumine tuleb tõesti ainult 30 miljonit. Kaubavood võivad muutuda,» kommenteeris Ivari Padar.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Soome rublades ei maksa, firmad panevad ennast gaasikatkestuseks valmis
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.