- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põllutollid võivad veel laieneda
«Meil on õigus seda teha veel paariks aastaks, kuni liitumiseni Euroopa Liiduga. Asi sõltub poliitilisest otsusest,» ütles eile parajasti Poolas viibiv põllumajandusminister Ivari Padar. Tema sõnul tuleb suhetes Poolaga arvestada eelkõige mõlema riigi kui Euroopa Liiduga liitujate huvidega. Kuid tulenevalt Poolast kui suurest ja tugevast agraarmaast, võib asjale läheneda enam Eesti huvidest lähtuvalt.
Põllumajandusministeeriumi kantsleri vanemabi Indrek Grusdam ütles, et riikidevahelise etteteatamisega võib kõne alla tulla tollide rakendamine Poola, Ungari ja T?ehhi suhtes. Senistes avaldustes on Ivari Padar peamiste tolli alla kuuluvate Eesti kaubanduspartneritena nimetanud Venemaad, Ameerika Ühendriike, Kanadat ja Uus-Meremaad.
Peamiselt impordiga neist maadest arvestav tollide 90 miljoni kroonine laekumisprognoos on statistikale toetudes ülioptimistlik, vastupidiselt peaminister Mart Laari väitele prognoosi konservatiivsusest.
«Euroopa Liidu maadest tuleb see kõrgelt doteeritud nisujahu ikka sisse, mida me peamiselt sööme ja millele tolle ei kehtestata,» rääkis riigile kuuluva ASi Eesti Viljasalv juhataja Ago Soots. Tema sõnul puudutaks teraviljatollid eelkõige Venemaalt, Kasahstanist ja Valgevenest pärinevat teravilja. Teraviljasaadusi ehk peamiselt vilja ja jahu imporditakse kolmandatest riikidest umbes 50 miljoni krooni eest aastas, ligi kaks kolmandikku sellest on vene rukis kavandatava tollimääraga 59%. Teiste teraviljasaaduste tollimäär on 20--50%. Neist arvudest ja stabiilsest tarbimisest lähtudes ei saa teraviljatollidest laekuda aastas üle 25 miljoni krooni.
Indrek Grusdam ütles eile, et teraviljalt laekuvad tollid peaksid protsentuaalselt moodustama suurima osa laekumise kogumahust, kuna lihasaaduste importijad on juba sel aastal asunud oma hankekanaleid üle kolima tulevastest tollialustest maadest mujale ja see tendents jätkub. Grusdam kinnitas, et seega on lihatolli laekumine väiksem teraviljatollist.
Rahandusministeeriumi nõunik Daniel Vaarik on tõenäolise laekumisena nimetanud 30--50 miljonit krooni.
«Ei saa välistada, et aastane tollide laekumine tuleb tõesti ainult 30 miljonit. Kaubavood võivad muutuda,» kommenteeris Ivari Padar.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele