• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    2000: Interneti kasutajate arv kahekordistub

    Kodumaine nõudlus taastab majanduskasvu. MicroLink lähtub eeldusest, et Eesti majandus on asunud taas kasvu teele, kuid see on tingitud paraku kodumaise nõudluse, mitte ekspordi kasvust.
    Tööstusharudest arenevad eelkõige infrastruktuuri ettevõtted (kaubandus, pangandus, teenindus). Seega on kasvufaas sarnane 1997. aastale ning võib sama kurvalt lõppeda, kui Eesti eelmisest kriisist ei õpi. Sisemaise kogutoodangu tõusuks prognoosib MicroLink 2000. a kuni 5%, ka tarbijahinnaindeksi kasv peaks jääma alla 5%. Interneti kasutajate hulk kahekordistub. Eesti on olnud infotehnoloogia, Interneti ja muude kommunikatsioonide usin tarbija ning need moodustavad tähtsa osa ühiskonna igapäevaelust.
    Kuigi infotehnoloogia ja kommunikatsioon on Eesti majandust oluliselt efektiivsemaks teinud, ületab IT tarbimine tunduvalt IT tootmise. Teisisõnu on infotehnoloogial seni olnud suur osa meie negatiivses maksebilansis.
    MicroLinki ennustuse kohaselt on 2000. aasta lõpuks Eestis 120 000--150 000 inimest (ehk kuni kümnendik rahvastikust), kes kasutavad Internetti vähemalt viiel päeval nädalas. Seda on kaks korda enam kui täna. Selline keskmine poweruser veedab 2000. aasta detsembris Internetis umbes tund aega päevas, lugedes veebiserverites 15--20 lehekülge ja ostes keskmiselt Interneti kaudu 100 kuni 300 krooni eest kuus.
    Internetireklaa-mi ja e-kommertsi käibed suurenevad 1999. aastaga võrreldes kuni 10 korda, jäädes siiski tavameedia ja -kaubandusega võrreldes väikeseks (kõige rohkem 15--25 miljonit krooni kuus).
    2000. aastat kasutavad paljud firmad investeerimiseks oma äriprotsesside ümberkujundamisse nn uue majanduse põhimõtete alusel. Interneti vahendid võetakse kasutusele kaubanduses, äripartneritega suhtlemises, turunduses, ettevõttesiseste protsesside juhtimises, raamatupidamises jne. Seejuures on oluline konkurentsieelis firmadel, kes vajalikud muutused enne teisi ära teevad.
    2000. aastal tehtud investeeringud muudavad 2001. aastaks Eesti ärimaastikku ja -mõtlemist oluliselt. Kokku investeeritakse Internetiga seotud projektidesse tuleval aastal kuni 500 miljonit krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Tallinna börs alustas uut nädalat kukkumisega
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Raadiohommikus: veresaun börsidel, restoraniäri eluspüsimine ja nõuanded ettevõtjale
Esmaspäevases hommikuprogrammis võtame luubi alla investorite otsused veresauna ajal aktsiaturgudel, räägime restoraniäri hakkamasaamisest järjekordses kriisis ja anname nõu, kuidas heitlikul ajal äriprotsesse ümber korraldada.
Esmaspäevases hommikuprogrammis võtame luubi alla investorite otsused veresauna ajal aktsiaturgudel, räägime restoraniäri hakkamasaamisest järjekordses kriisis ja anname nõu, kuidas heitlikul ajal äriprotsesse ümber korraldada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.