• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ka 2009. aastal saab Äripäeva lehitseda

    Kümme aastat on lehelugeja endale roosal paberil Äripäeva postkasti saanud. Iseseisva Eesti majanduse esimestest kobavatest sammudest internetiajastu alguseni välja.
    Äripäeva arvates saab lugeja ka kümne aasta pärast paberkandjal käegakatsutava lehe.
    Interneti tormiline areng on muidugi paberajalehele kurjakuulutav kindaviskamine. Meediaringkondades käib juba praegu arutelu, kas uus tehnoloogia võib paberil trükimeedia minema pühkida.
    Üks tulevikuvisioon võiks välja näha selline, et kõigil inimestel on kodus Interneti püsiühendus ja lehti loetakse vaid veebiversioonidest. Trükitööstusest kui tööstusharust ei mäleta keegi ammu enam midagi. Paberil ajalehti saab soovi korral ainult muuseumis vaatamas käia.
    Tehnoloogilises ja ratsionaalses mõttes pole paberkandjal tõesti mingit perspektiivi. Paraku ei ole inimene ratsionaalne. Pigem on ta hoopis konservatiivne. Harjumuse jõud on suur ja nii tahame ka edaspidi lehte, mida saab peos hoida ja tugitoolis istudes lehitseda. Paberkandjal lehel on ka ühiskonda hoidev roll -- näiteks on ilma paberil leheta suhteliselt keeruline tekkima selline asi nagu üldine jututeema. Paberajaleht pakub ka üllatusi -- lugusid, mida lugeja ei oska otsida, aga etteantult loeb läbi küll.
    Tehnoloogia areneb tihtipeale kiiremini, kui me arvame. Samas, kui inimene jõudis Kuule, räägiti, et kohe-kohe on järgmine sihtpunkt Marss. Seni pole inimese jalg sinna astunud. Trükiajakirjanduse kadumist ennustati ka siis, kui tuli raadio, ja raadio kadumist, kui tuli televisioon. Kõik kolm eksisteerivad kõrvuti.
    Tõsi, kümne aasta pärast ilmuva ajalehe sisu, ülesehitus ja vorm on tõesti muutunud. Klassikalises mõttes ajalehetoimetuse asemel on toimetajate keskus. Reportereid-ajakirjanikke palgal ei ole. Nemad töötavad kodus ja müüvad oma toodangut toimetustele.
    Lehest ei leia enam ilma taustata uudist. Fakti paiskamine avalikkuseni on veebiväljaannete pärusmaa, kust nad siis kiirete online-uudistena lugejani jõuavad. Leheuudised on kommenteerivamad, analüüsivamad. Leht muutub personaalsemaks.
    Kümne aasta pärast on Eestis koos Internetiga üles kasvanud ärimeeste põlvkond, kes toimunud sündmused-faktid online'is kättesaanuna seab ennast mugavamalt tugitooli, viskab jala üle põlve ja võtab kätte roosal paberil Äripäeva, et sealt sündmuste tausta, seletusi, tõlgendusi, kommentaare ja analüüse ammutada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaitsta tuleb Ukraina maad, mitte Putini nägu
Iga hinnaga saavutatud relvarahu Venemaaga teeniks Lääne-Euroopa mugavuse, mitte Ukraina huve. Selle soovitajatel jätkub lihtsalt jultumust väita midagi muud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Iga hinnaga saavutatud relvarahu Venemaaga teeniks Lääne-Euroopa mugavuse, mitte Ukraina huve. Selle soovitajatel jätkub lihtsalt jultumust väita midagi muud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Homsest saab kaubelda Punktide aktsiatega
Punktid Technologies vastab Nasdaq Tallinna teatel kõigile börsil noteerimise tingimustele ning kauplemine võib First Northi alternatiivturul alata neljapäeval.
Punktid Technologies vastab Nasdaq Tallinna teatel kõigile börsil noteerimise tingimustele ning kauplemine võib First Northi alternatiivturul alata neljapäeval.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus IT-minister, aasta reklaamiagentuur ja revolutsioon tervishoius
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
Kolm Eesti meest Skeletonist on kukesammu kaugusel Euroopa aasta leiutaja tiitlist
Eesti teadlased Jaan Leis, Mati Arulepp ja Anti Perkson nomineeriti Euroopa Patendiameti teatel Euroopa Aasta Leiutaja innovatsiooniauhinnale. Töö, mis konkursil silma jäi, võiks aidata fossiilkütustelt puhtale energiale üle minna.
Eesti teadlased Jaan Leis, Mati Arulepp ja Anti Perkson nomineeriti Euroopa Patendiameti teatel Euroopa Aasta Leiutaja innovatsiooniauhinnale. Töö, mis konkursil silma jäi, võiks aidata fossiilkütustelt puhtale energiale üle minna.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.