• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Elamulaen odavamaks

    Turg ise valib, kas hüpoteekfinantseerimine hakkab tööle hüpoteekfondi või hüpoteekkasutusena, ütles viimati üleeile koos istunud riikliku töögrupi esimees Veiko Tali rahandusministeeriumist.
    Hüpoteekfond oleks lepinguline investeerimisfond, mis on osakute omanike ühisomandis ja seda valitseb fondihaldur. Raha saamiseks emiteerib fond osakuid.
    Hüpoteekkasutus peaks olema klassikalise Euroopa hüpoteekpanga sarnane iseseisev juriidiline isik, mis emiteerib hüpoteekvõlakirju ja annab hüpoteeklaene.
    Nii osakute kui ka võlakirjade ühe potentsiaalse ostjana nähakse pensionifonde ja pensionikindlustusseltse.
    Hüpoteeklaenu tagatiseks on laenuvõtja kinnisvara. Hüpoteekfondi või hüpoteekkasutuse väljastatavat eluasemelaenu vahendaksid kliendile kommertspangad.
    Järelevalve seisukohalt oleks Tali sõnutsi mõttekas spetsialiseeritud hüpoteekpanga loomine.
    Tõnis Rüütel Eesti Kinnisvarafirmade Liidust ütles, et süsteem ei tohiks toetada ainult eluasemeid, vaid peaks haarama kogu kinnisvaraturgu. «Siseturu rahast ei jätku süsteemi elujõu tagamiseks,» ütles Rüütel. «Vaja oleks veel umbes kolme tingühikut Preatonit.»
    Töögrupp, kuhu kuuluvad ka börsi, eluasemefondi, kinnisvarafirmade, pankade ning kindlustusseltside esindajad, on Tali ütlusel kaalunud ka mitme seaduse muutmise vajadust.
    «Hüpoteekide realiseerimine peaks täitevmenetluse seadusega minema kiiremaks ja paindlikumaks, pankrotiseadus peaks arvestama hüpoteeke kaitstud pankrotivara hulgas,» selgitas Tali mõnda vajalikest seadusemuudatustest. Praeguse seaduse kohaselt saab eluasemelaenu intressid lahutada maksustatavast tulust ning peab selgitama, kas ka hüpoteekfinantseerimise puhul oleks see nii, lisas Tali.
    «Me oleme leidnud, et hüpoteekfinantseerimise süsteem peaks hakkama tööle eraalgatuslikult ja riigil pole vaja sekkuda,» lausus Tali.
    Töögrupi loomise initsiaatoriks olnud sihtasutuse Eesti Eluase eestvedamisel kaasati töösse ka USA konsultatsioonifirma Cardiff Consulting Services, kelle seisukoht oli, et Eesti riigi poolset otsest garantiid hüpoteekfinantseerimissüsteem ei vaja. See oleks liiga kallis ja konkurentsi piirav.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Börsiteemad on hägused? Siit saab abi! Tallinna börsi juhi aktsiatesse investeerimise ABC
Riskivaba investeerimist pole olemas, samas riski võtmata ei ole paremat homset, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots aktsiatesse investeerimise põhitõdesid meenutades.
Riskivaba investeerimist pole olemas, samas riski võtmata ei ole paremat homset, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots aktsiatesse investeerimise põhitõdesid meenutades.
Starbucks väljub viimaks Vene turult
Starbucks teatas lõplikust väljumisest Vene turult, kus ketil oli 130 kohvipoodi ja ligi kaks tuhat töötajat.
Starbucks teatas lõplikust väljumisest Vene turult, kus ketil oli 130 kohvipoodi ja ligi kaks tuhat töötajat.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Ehituses mõjutavad otsuseid riik, alampakkujad ja teadmatus
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.