Elamulaen odavamaks

Turg ise valib, kas hüpoteekfinantseerimine hakkab tööle hüpoteekfondi või hüpoteekkasutusena, ütles viimati üleeile koos istunud riikliku töögrupi esimees Veiko Tali rahandusministeeriumist.

Hüpoteekfond oleks lepinguline investeerimisfond, mis on osakute omanike ühisomandis ja seda valitseb fondihaldur. Raha saamiseks emiteerib fond osakuid.

Hüpoteekkasutus peaks olema klassikalise Euroopa hüpoteekpanga sarnane iseseisev juriidiline isik, mis emiteerib hüpoteekvõlakirju ja annab hüpoteeklaene.

Nii osakute kui ka võlakirjade ühe potentsiaalse ostjana nähakse pensionifonde ja pensionikindlustusseltse.

Hüpoteeklaenu tagatiseks on laenuvõtja kinnisvara. Hüpoteekfondi või hüpoteekkasutuse väljastatavat eluasemelaenu vahendaksid kliendile kommertspangad.

Järelevalve seisukohalt oleks Tali sõnutsi mõttekas spetsialiseeritud hüpoteekpanga loomine.

Tõnis Rüütel Eesti Kinnisvarafirmade Liidust ütles, et süsteem ei tohiks toetada ainult eluasemeid, vaid peaks haarama kogu kinnisvaraturgu. «Siseturu rahast ei jätku süsteemi elujõu tagamiseks,» ütles Rüütel. «Vaja oleks veel umbes kolme tingühikut Preatonit.»

Töögrupp, kuhu kuuluvad ka börsi, eluasemefondi, kinnisvarafirmade, pankade ning kindlustusseltside esindajad, on Tali ütlusel kaalunud ka mitme seaduse muutmise vajadust.

«Hüpoteekide realiseerimine peaks täitevmenetluse seadusega minema kiiremaks ja paindlikumaks, pankrotiseadus peaks arvestama hüpoteeke kaitstud pankrotivara hulgas,» selgitas Tali mõnda vajalikest seadusemuudatustest. Praeguse seaduse kohaselt saab eluasemelaenu intressid lahutada maksustatavast tulust ning peab selgitama, kas ka hüpoteekfinantseerimise puhul oleks see nii, lisas Tali.

«Me oleme leidnud, et hüpoteekfinantseerimise süsteem peaks hakkama tööle eraalgatuslikult ja riigil pole vaja sekkuda,» lausus Tali.

Töögrupi loomise initsiaatoriks olnud sihtasutuse Eesti Eluase eestvedamisel kaasati töösse ka USA konsultatsioonifirma Cardiff Consulting Services, kelle seisukoht oli, et Eesti riigi poolset otsest garantiid hüpoteekfinantseerimissüsteem ei vaja. See oleks liiga kallis ja konkurentsi piirav.

Vt. ka Hüpoteekfondi toimimise põhimõtteline skeem