• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pankade laenukraanid hakkavad avanema

    Äripäeva arvates viitab Eesti Panga avaldatud septembrikuu pangandusstatistika ettevõtjale, et Eesti on lõpuks majandussurutisest üle saanud ning praegu on õige hetk hakata käivitama uusi investeerimisprojekte.
    Septembris kasvas nii eraisikutele kui ka ettevõtetele väljastatud laenude maht, mis osutab, et pangad on hakanud hoogsamalt oma kliente krediteerima.
    Kui aasta tagasi septembris väljastati eraisikutele 181,4 miljonit krooni ja juriidilistele isikutele 1816,8 miljonit krooni, siis sellel aastal olid need numbrid vastavalt 624 miljonit ja 3069,4 miljonit. Need arvud näitavad, et inimesi ja firmasid, kellel on õnnestunud pangast laenu saada, on oluliselt rohkem kui aasta tagasi.
    Eelmise aastaga võrreldes on märgatavalt kukkunud ka laenuintress. Aasta tagasi oli keskmine laenuintress 15,9%, nüüd 9,94%.
    Osa ettevõtjaid väidab, et pankade suhtumine pole oluliselt muutunud. Valdav osa juriidilistele isikutele antud laenudest läheb finantssektorisse, mis on pankadega väga tihedalt seotud ehk piltlikult öeldes tõstab pank raha ühest taskust teise.
    Septembris läks ettevõtetele antud laenudest rahandussektorisse 75,9%, seega on finantssektori osatähtsus aastaga kümme protsenti suurenenud. Suur osa sellest rahast läheb liisingtegevuse finantseerimiseks ja jõuab lõpptulemusena ikkagi ettevõtjate ja eraisikuteni.
    Finantssektori kõrval on aastatagusega võrreldes enam laene antud kalandusse, jae- ja hulgikaubandusse, transpordi-, laondus- ja sidefirmadele; kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindussektorisse ja riigiasutustele.
    Osade sektorite usaldusväärsus on aga pankade silmis endiselt nõrk. Raskem on pankadest laenu saada tööstusettevõtetel, ehitusfirmadel ning hotelli- ja restoranipidajatel. Nendesse sektoritesse läks võrreldes möödunud aasta septembriga laenuraha vähem.
    Põhjendatud on kriitika, et pankadest saavad laene need, kes pangajuhte hästi tunnevad ning nendega tihedalt lävivad. Majanduse elavnemisega paralleelselt aga nn sõbralaenude osatähtsus väheneb. Samas on viimasel aastal rida selliseid laene tulnud pankadel maha kanda ja sellepärast head suhted enam nii suurt rolli ei mängi kui paar aastat tagasi.
    Kokku olid pangad septembri seisuga väljastanud ettevõtetele 14,2 miljardit krooni, mis jääb 1,3 miljardi krooniga alla aasta tagusele mahule.
    Septembris avaldatud pangandusstatistika näitab, et Eestis on alanud majanduskasv ning ettevõtjal tasub koos pangaga otsida võimalusi tegevuse laiendamiseks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tanel Kandle: auk preservatiivi, sott näkku
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Enefit Greeni aktsionärid kinnitasid dividendi
Täna toimus Enefit Greeni aktsionäride koosolek, kus kinnitati 0,151 eurone dividend, selgub börsiteatest.
Täna toimus Enefit Greeni aktsionäride koosolek, kus kinnitati 0,151 eurone dividend, selgub börsiteatest.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus IT-minister, aasta reklaamiagentuur ja revolutsioon tervishoius
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
Eesti saab leevendada inflatsiooni mõju, hinnatõusu ennast pidurdada on raske
Kuivõrd inimeste ostujõust viiendiku, vaesematel isegi kolmandiku viinud hinnatõus on põhjustatud peamiselt Eestist väljaspool tekkinud põhjustest, napib ka võimalusi, kuidas seda siin kohapeal pidurdada.
Kuivõrd inimeste ostujõust viiendiku, vaesematel isegi kolmandiku viinud hinnatõus on põhjustatud peamiselt Eestist väljaspool tekkinud põhjustest, napib ka võimalusi, kuidas seda siin kohapeal pidurdada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.