Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pankade laenukraanid hakkavad avanema
Äripäeva arvates viitab Eesti Panga avaldatud septembrikuu pangandusstatistika ettevõtjale, et Eesti on lõpuks majandussurutisest üle saanud ning praegu on õige hetk hakata käivitama uusi investeerimisprojekte.
Septembris kasvas nii eraisikutele kui ka ettevõtetele väljastatud laenude maht, mis osutab, et pangad on hakanud hoogsamalt oma kliente krediteerima.
Kui aasta tagasi septembris väljastati eraisikutele 181,4 miljonit krooni ja juriidilistele isikutele 1816,8 miljonit krooni, siis sellel aastal olid need numbrid vastavalt 624 miljonit ja 3069,4 miljonit. Need arvud näitavad, et inimesi ja firmasid, kellel on õnnestunud pangast laenu saada, on oluliselt rohkem kui aasta tagasi.
Eelmise aastaga võrreldes on märgatavalt kukkunud ka laenuintress. Aasta tagasi oli keskmine laenuintress 15,9%, nüüd 9,94%.
Osa ettevõtjaid väidab, et pankade suhtumine pole oluliselt muutunud. Valdav osa juriidilistele isikutele antud laenudest läheb finantssektorisse, mis on pankadega väga tihedalt seotud ehk piltlikult öeldes tõstab pank raha ühest taskust teise.
Septembris läks ettevõtetele antud laenudest rahandussektorisse 75,9%, seega on finantssektori osatähtsus aastaga kümme protsenti suurenenud. Suur osa sellest rahast läheb liisingtegevuse finantseerimiseks ja jõuab lõpptulemusena ikkagi ettevõtjate ja eraisikuteni.
Finantssektori kõrval on aastatagusega võrreldes enam laene antud kalandusse, jae- ja hulgikaubandusse, transpordi-, laondus- ja sidefirmadele; kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindussektorisse ja riigiasutustele.
Osade sektorite usaldusväärsus on aga pankade silmis endiselt nõrk. Raskem on pankadest laenu saada tööstusettevõtetel, ehitusfirmadel ning hotelli- ja restoranipidajatel. Nendesse sektoritesse läks võrreldes möödunud aasta septembriga laenuraha vähem.
Põhjendatud on kriitika, et pankadest saavad laene need, kes pangajuhte hästi tunnevad ning nendega tihedalt lävivad. Majanduse elavnemisega paralleelselt aga nn sõbralaenude osatähtsus väheneb. Samas on viimasel aastal rida selliseid laene tulnud pankadel maha kanda ja sellepärast head suhted enam nii suurt rolli ei mängi kui paar aastat tagasi.
Kokku olid pangad septembri seisuga väljastanud ettevõtetele 14,2 miljardit krooni, mis jääb 1,3 miljardi krooniga alla aasta tagusele mahule.
Septembris avaldatud pangandusstatistika näitab, et Eestis on alanud majanduskasv ning ettevõtjal tasub koos pangaga otsida võimalusi tegevuse laiendamiseks.