• OMX Baltic4,65%302,31
  • OMX Riga0,04%879,2
  • OMX Tallinn5,6%1 933,57
  • OMX Vilnius1,48%1 154,51
  • S&P 500−0,34%5 692,58
  • DOW 30−0,35%42 304,9
  • Nasdaq −0,38%17 831,29
  • FTSE 100−0,79%8 620,76
  • Nikkei 225−0,6%37 799,97
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%90,64
  • OMX Baltic4,65%302,31
  • OMX Riga0,04%879,2
  • OMX Tallinn5,6%1 933,57
  • OMX Vilnius1,48%1 154,51
  • S&P 500−0,34%5 692,58
  • DOW 30−0,35%42 304,9
  • Nasdaq −0,38%17 831,29
  • FTSE 100−0,79%8 620,76
  • Nikkei 225−0,6%37 799,97
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%90,64
  • 01.11.99, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Petuskeemidel kriips peal

Varem tavatsesid Venemaa topelttolle vältida püüdvad Eesti eksportöörid viia kauba tollilattu, müüsid selle siis off-shore-firmale, kes kauba alla hindas ning minimaalse hinnaga Venemaale müüs.
«Tegemist oli maksupettuse ettevalmistamisega sihtriiki,» ütles tolliameti peadirektori asetäitja Rein Velling. «Riiklikul tasemel ei saa pettust toetada.»
Vellingu sõnul oli n-ö off-shore'ide kasutamine vahelülina ekspordil Venemaale ja kauba allahindamine levinud skeem, kuidas hoiduda kõrgete topelttollide tasumisest. Eelmisel aastal alandasid ettevõtjad kaupade hindu enne Venemaale eksporti tolliladudes kokku 2,27 mld krooni võrra. Mujale kui Venemaale müües olid ettevõtjad pigem huvitatud kauba hinna tõstmisest tollilaos, et riigilt rohkem käibemaksu tagasi küsida.
«Loodan, et pärast Eesti ühinemist Maailma Kaubandusorganisatsiooniga WTO topelttollide probleem Venemaaga kaob ja ettevõtjaid ei pea enam välja mõtlema skeeme, kuidas kasumlikult eksportida,» ütles Velling.
Eesti peaks WTOga ühinema järgmise kuu lõpus. Venemaa on deklareerinud, et rakendab WTO liikmete suhtes enamsoodustusrezhiimi, mis tähendab topelttollide kadumist.
«Ilmselt kestab ekspordiseisak Venemaale vähemalt terve järgmise nädala,» ütles ASi Läätsa Kalatööstus juhatuse esimees Heiko Viks eelmisel nädalal. «Küllap mõtlevad ettevõtjad välja uued skeemid, kuidas topelttollidest mööda minna.»
Viksi sõnul on avalik saladus, et Venemaale müüjad kasutasid off-shore'ide skeemi topelttollide vältimiseks. «Kui tehasest läks sprotikarp välja näiteks hinnaga 20 USA senti, siis off-shore hindas ta alla 6--7 sendi peale ja Venemaale läks ta võileivahinnaga,» rääkis Viks. «Üks variant on nüüd hakata kaupa Venemaale müüma Läti kaudu, kuid transpordikulud tõstavad kauba hinda.»
«Olen nende skeemidega kursis, kuid meie pole neid kasutanud, meil on teised skeemid,» ütles Saaremaa liha- ja piimatööstuse direktor Ahti Viilup. «Et midagi üldse Venemaale müüa, peab olema võimalus topelttollidest mööda minna.»
Piimatoodete hinnad Venemaal on alates suvest mõnevõrra tõusnud. Juustukilo maksis suvel 1,5 USA dollarit (22,35 krooni), praegu maksab kilo juustu Venemaal 2,1 dollarit ehk 31,2 krooni. Või hind on suvest alates tõusnud 10 krooni, võikilo eest saab Venemaal praegu 27 krooni. «Kui topelttolli maksta, pole selliste hindade juures siiski mõtet Venemaale müüa,» ütles Viilup.
Venemaa on Eesti ekspordipartnereist praegu 4. kohal. Toidukaubad ja alkohol moodustavad Venemaale koguekspordist veerandi. Mullu eksportis Eesti Venemaale kaupu enam kui 6 mld krooni eest.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele