• Jaga lugu:

    Petuskeemidel kriips peal

    Varem tavatsesid Venemaa topelttolle vältida püüdvad Eesti eksportöörid viia kauba tollilattu, müüsid selle siis off-shore-firmale, kes kauba alla hindas ning minimaalse hinnaga Venemaale müüs.
    «Tegemist oli maksupettuse ettevalmistamisega sihtriiki,» ütles tolliameti peadirektori asetäitja Rein Velling. «Riiklikul tasemel ei saa pettust toetada.»
    Vellingu sõnul oli n-ö off-shore'ide kasutamine vahelülina ekspordil Venemaale ja kauba allahindamine levinud skeem, kuidas hoiduda kõrgete topelttollide tasumisest. Eelmisel aastal alandasid ettevõtjad kaupade hindu enne Venemaale eksporti tolliladudes kokku 2,27 mld krooni võrra. Mujale kui Venemaale müües olid ettevõtjad pigem huvitatud kauba hinna tõstmisest tollilaos, et riigilt rohkem käibemaksu tagasi küsida.
    «Loodan, et pärast Eesti ühinemist Maailma Kaubandusorganisatsiooniga WTO topelttollide probleem Venemaaga kaob ja ettevõtjaid ei pea enam välja mõtlema skeeme, kuidas kasumlikult eksportida,» ütles Velling.
    Eesti peaks WTOga ühinema järgmise kuu lõpus. Venemaa on deklareerinud, et rakendab WTO liikmete suhtes enamsoodustusrezhiimi, mis tähendab topelttollide kadumist.
    «Ilmselt kestab ekspordiseisak Venemaale vähemalt terve järgmise nädala,» ütles ASi Läätsa Kalatööstus juhatuse esimees Heiko Viks eelmisel nädalal. «Küllap mõtlevad ettevõtjad välja uued skeemid, kuidas topelttollidest mööda minna.»
    Viksi sõnul on avalik saladus, et Venemaale müüjad kasutasid off-shore'ide skeemi topelttollide vältimiseks. «Kui tehasest läks sprotikarp välja näiteks hinnaga 20 USA senti, siis off-shore hindas ta alla 6--7 sendi peale ja Venemaale läks ta võileivahinnaga,» rääkis Viks. «Üks variant on nüüd hakata kaupa Venemaale müüma Läti kaudu, kuid transpordikulud tõstavad kauba hinda.»
    «Olen nende skeemidega kursis, kuid meie pole neid kasutanud, meil on teised skeemid,» ütles Saaremaa liha- ja piimatööstuse direktor Ahti Viilup. «Et midagi üldse Venemaale müüa, peab olema võimalus topelttollidest mööda minna.»
    Piimatoodete hinnad Venemaal on alates suvest mõnevõrra tõusnud. Juustukilo maksis suvel 1,5 USA dollarit (22,35 krooni), praegu maksab kilo juustu Venemaal 2,1 dollarit ehk 31,2 krooni. Või hind on suvest alates tõusnud 10 krooni, võikilo eest saab Venemaal praegu 27 krooni. «Kui topelttolli maksta, pole selliste hindade juures siiski mõtet Venemaale müüa,» ütles Viilup.
    Venemaa on Eesti ekspordipartnereist praegu 4. kohal. Toidukaubad ja alkohol moodustavad Venemaale koguekspordist veerandi. Mullu eksportis Eesti Venemaale kaupu enam kui 6 mld krooni eest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Juhtimine avalikus sektoris meenutab absurdiklassikat
Riigikogu erakondade tagatubades ei säästeta jõudu leidmaks sobivat kulpi, millega presidendivalimiste katlast rammusamad palad välja õngitseda, samal ajal kui avalik sektor eesotsas valitsusega ägab süvenevas juhtimiskriisis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riigikogu erakondade tagatubades ei säästeta jõudu leidmaks sobivat kulpi, millega presidendivalimiste katlast rammusamad palad välja õngitseda, samal ajal kui avalik sektor eesotsas valitsusega ägab süvenevas juhtimiskriisis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturud lõpetasid börsinädala langusega
Kõik tähtsamad USA börsiindeksid langesid täna, lõpetades suurte tehnoloogiafirmade kvartalitulemuste ja kahe tosina IPO-ga nädala kokkuvõttes miinuses.
Kõik tähtsamad USA börsiindeksid langesid täna, lõpetades suurte tehnoloogiafirmade kvartalitulemuste ja kahe tosina IPO-ga nädala kokkuvõttes miinuses.
Pfizer ja Moderna tõstsid koroonavaktsiini hinda
Vaktsiinitootja Pfizer tõstis Euroopa uutes tarnelepingutes COVID-19 koroonavaktsiini hinda enam kui veerandi võrra ja Moderna üle kümnendiku võrra, kirjutab Financial Times.
Vaktsiinitootja Pfizer tõstis Euroopa uutes tarnelepingutes COVID-19 koroonavaktsiini hinda enam kui veerandi võrra ja Moderna üle kümnendiku võrra, kirjutab Financial Times.
Šiauliu pank teatas tugevast kasumi kasvust Aktsia tulemustele ei reageerinud
Investor ja õppejõud Kristjan Liivamägi, kes omab 40 000 euro väärtuses positsiooni Siauliu panga aktsias, hindas majandustulemusi muljetavaldavaks.
Investor ja õppejõud Kristjan Liivamägi, kes omab 40 000 euro väärtuses positsiooni Siauliu panga aktsias, hindas majandustulemusi muljetavaldavaks.