• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Toll pidurdab töötempot

    Lasnamäel montaazhivahtu Penoflex tootva tehase kommertsdirektor Jaanus Paeväli helistas eile keskpäeval toimetusse, et vahupurkide ventiilid saavad kohe otsa ja Saksamaalt ostetud ventiilid seisavad tollilaos kinni. Tollimaakler on Paevälja sõnul ventiilide kättesaamisega tegelenud teist päeva, ent tollis on hirmsad järjekorrad uue tollimisprogrammi ASYCUDA tõttu.
    Kell üks päeval liikusid tootmisliinile viimased Penoflexi purgid ja siis laskis Paeväli naised vabaks. «Esialgu lõunale, aga kui tööd pole, siis koju,» lisas ta.
    Tehase tegevdirektor Jaan Puusaag lisas, et on kolmikliidus pettunud. «Nüüd selgub, et Koonderakond oli isegi parem, vähemalt ei sekkunud ettevõtlusse,» märgib Puusaag.
    Mõlemad avaldasid imestust, miks rikkus toll normaalselt toimiva süsteemi üleöö ära, kehtestades arutud ja mõttetud nõuded ja võttes kasutusele tundmatu tollimisprogrammi ASYCUDA, mille käsitsemisega ei tule tolliametnikud veel üldse toime.
    Poole viie paiku õhtul helistas Paeväli, et ventiilid on tollilaost tehasesse jõudnud ja juhtkond teinud otsuse, et tööle hakkab õhtune vahetus. Ligi viietunnise tööseisaku tõttu tekkinud kahju on Paevälja arvestuste järgi 141 000 krooni. Ehkki teine vahetus teeb selle tasa, lisanduvad palgakulud õhtuse tööaja eest.
    ASi Verdida üks omanikke Endel Linask, kelle firmas töö teist päeva tolli tõttu seisis, rääkis, et tavaliselt sekeldusteta Soomest juurde ostetud ehitusjoonisteks vajalik spetspaber suunatakse uue seaduse järgi ühte Tallinna tollilattu. «Varem tõi auto mulle kauba ukse ette,» nurises ta. Linask ootaski eile nelja paiku laeva randumist. Siis autojuht helistas, et kästakse sõita Kadaka tee tollilattu. Edasi pidi Linask sinna sõitma, deklaratsiooni esitama, riigilõivu maksma ja kauba kätte saama. Sellegipoolest puudus tal usk, et oma paberi õhtuks kätte saab, kuna tollilao telefonil vastanud naishääl teatas, et kell viis pannakse uksed kinni. Ametlikult peaks see tolliladu kaheksani töötama. Naishääl teatas veel, et kauba laos hoidmise eest tuleb maksta 50 krooni. «Kes mulle selle ootamatu lisakulu kinni maksab, kas riigikogu,» oli Linask pahane. Kella kuueks õhtul oli selge, et kaupa kätte ei saa, kuna autojuht oli alles tollipunktis.
    Linask helistas üleeile ka rahandusministeeriumi ametnikule Marek Uuskülale, kes on tolliseaduse muudatuste autor. «Poiss kiitis pool tundi, kui hea asja nad valmis tegid,» kurtis Linask.
    Novembrist kehtiva tolliseaduse muudatuste järgi ei saa ettevõtja imporditud kaupa enam nii lihtsalt kätte kui varem, kui sai käibemaksu ette maksta ja kaup sekeldusteta otse laevalt ära viia. Nüüd suunatakse kaup tollilattu, kus see maha laetakse. Tasuda saab alles siis, kui kaup on lattu jõudnud ja 200kroonine riigilõiv peab olema laekunud tolliameti arvele. Lõivu saab maksta ka sularahas kassasse.
    Tallinna tolliinspektuuri juhataja Toomas Udu sõnul on uue tollimisprogrammi ASYCUDA puhul vähe räägitud sellest, et Euroopa Liidu abiprogramm Phare vedas mõnes mõttes Eestit alt, hilinedes selle praktiliselt tasuta saadud programmi tarnetega viis kuud. Sestap jäi hiljaks ka installeerimine ja koolitus.
    Rahandusministeeriumi avalike suhete nõuniku Daniel Vaariku sõnul on minister Siim Kallas tolli probleemidega kursis, ent ajapuudusel ei saanud ajakirjaniku küsimustele vastata. Vaarik sõnas, et tolliametist tulnud raportid uue programmi käivitamise kohta on optimistlikud, süsteem nende põhjal toimib ja tõrkeid vähe.
    Ka tolliametnikud nurisesid eile, et on saanud vähe koolitust ja ASYCUDA kasutamine tekitab tõrkeid. Tolli peamajast paluti süsteemi sisse logida vaid vajadusel, muidu ütlevat server üles. Osalt ASYCUDAga seoses kaotab lähiajal töö 150 tollitöötajat.
    Vaariku ütlusel saatis tolliamet enne novembrit 3000 eksportijale kirjad muudatuste kohta ja korraldas infopäevi. Tema sõnul on rahandusministeerium valmis läbi vaatama ettevõtjate protestid juhul, kui leiab tõestamist, et ettevõtja pole saanud mingit infot uuenduste kohta ega hoiatust ebamugavuste eest.
    Samal teemal Äripäevas ilmunud:
    03.11.99
    02.11.99
    22.10.99
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Nestor: kütuseaktsiisi tõusu edasilükkamine ei teeni ühiskonna huve
Tugeva lobitöö, hea maksulaekumise ja inflatsioonihirmu tõttu on valitsus otsustanud kütuseaktsiisi tõusu edasi lükata. Kuigi inflatsioonisurvet see tõesti vähendab, siis mitmes teises plaanis on tegemist ühiskonna jaoks kehva otsusega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Tugeva lobitöö, hea maksulaekumise ja inflatsioonihirmu tõttu on valitsus otsustanud kütuseaktsiisi tõusu edasi lükata. Kuigi inflatsioonisurvet see tõesti vähendab, siis mitmes teises plaanis on tegemist ühiskonna jaoks kehva otsusega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Brenti toornafta tõusis kolme aasta tippu
Nafta hinnad tõusid reedel juba neljandat päeva järjest ning Brenti toornafta on jõudnud kolme aasta tippudeni. Investorid on keskendunud kitsale pakkumisele ning turuosaliste tugevale riskijanule ning lootusele, et pandeemiast tullakse edukalt välja, vahendab Reuters.
Nafta hinnad tõusid reedel juba neljandat päeva järjest ning Brenti toornafta on jõudnud kolme aasta tippudeni. Investorid on keskendunud kitsale pakkumisele ning turuosaliste tugevale riskijanule ning lootusele, et pandeemiast tullakse edukalt välja, vahendab Reuters.
Seaduseelnõu teeb virtuaalvääringute pakkujatele nõuded karmimaks
Keit Pentus-Rosimannuse juhitav rahandusministeerium saatis kooskõlastusele virtuaalvääringu teenuse pakkumist karmistava eelnõu, nagu ta eelmisel nädalal pärast rahapesu andmebüroo tehtud riskihinnangu avaldamist lubas.
Keit Pentus-Rosimannuse juhitav rahandusministeerium saatis kooskõlastusele virtuaalvääringu teenuse pakkumist karmistava eelnõu, nagu ta eelmisel nädalal pärast rahapesu andmebüroo tehtud riskihinnangu avaldamist lubas.
Sunly asutaja: tõehetk energiaturul tuli ootamatult
Taastuvenergiaettevõtte Sunly üks asutajatest Martin Kruus rõhutas konverentsil Äriplaan, et ettevõte on alles oma tee alguses ja oma väärtust tuleb investoritele tõestada, ent ollakse tahtmist täis lähiajal kaks korda kasvada.
Taastuvenergiaettevõtte Sunly üks asutajatest Martin Kruus rõhutas konverentsil Äriplaan, et ettevõte on alles oma tee alguses ja oma väärtust tuleb investoritele tõestada, ent ollakse tahtmist täis lähiajal kaks korda kasvada.