4 november 1999

Mittetulundussektor tööandjana

John Hopkinsi Ülikooli kodanikuühiskonna uuringute keskus korraldas L. M. Salamoni ja H. K. Anheieri juhtimisel 1994. a uuringu, kus analüüsiti valitsusväliste organisatsioonide tegevusvälja, struktuuri, finantseerimist ja rolli ühiskonnas.

Tahaks pöörata tähelepanu mittetulundussektori majanduslikule panusele uuritud 22 riigis. Neis riikides ulatus mittetulundussektori aastakäive 1,1 triljoni dollarini -- see vastab 18,8 miljonile töökohale. Kolmandas sektoris töötab vaid pisut vähem inimesi kui nende maade transpordis ja kommunikatsioonis, kuid 4--5 korda rohkem inimesi kui näiteks tarbekaupade tootmises, tekstiilitööstuses või paberi- ja trükitööstuses. Koos vabatahtlikega tegutseb uuritud maades 28% elanikkonnast mittetulundusorganisatsioonides. Arvestatuna töötundideks kasvataks see töökohtade arvu 29,2 miljonini.

Kolmas sektor on erinevates maades erineva ulatusega. Arenenud maades tegutseb 7% tööjõust mittetulundussfääris, Ladina-Ameerikas 2,1 ning Kesk- ja Ida-Euroopa maades 1,3%.

Üllatav on see, et kolmandas sektoris tekib uusi töökohti juurde rohkem ja kiiremini kui ärisektoris. Aastatel 1990 --1995 tekkis juurde neli korda rohkem töökohti kui muudes majandusvaldkondades kokku. Viie aastaga tuli tervishoius töökohti juurde 40%, hoolekandes 31, hariduses 15, arendustegevuses 6, kultuuris ja ajaviites 3%.

Kolmanda sektori ni?? seisneb osalt selles, et pakutav teenus sünnib vajadusest, st et oma toote turustamiseks pole vaja reklaami teha ega muul moel vaeva näha. Tarbijad on juba olemas. Mõnikord on teenust osutav organisatsioon ise samas oma teenuse tarbijate esindaja ja kaitsja nt valitsuse ees (surve seadusloomele), meedias (avaliku arvamuse kujundamine) või ka ärisektoris (sponsorlus).

Kolmanda sektori osutatavad teenused on odavamad, kuna pole omanikke, kes dividende nõuavad. Kasumit ei ole -- tulust kaetakse vaid tootmiskulud ja töötajate palgad. Ehkki seda nimetatakse kasumit mittetaotlevaks sektoriks, seisneb eesmärk siiski mingis tulus, kuid sageli on püütakse ülearuseid kulusid vältida.

Mõned organisatsioonid sünnivad grupi kodanike ühisest järeldusest, et oma mingiks vajaduseks kulub ülekohtuselt palju raha. Seda kokkuhoidu näevad ka rohelise liikumise ja säästva arengu pooldajad hea lahendusena.

Selliseid ühendusi pole võimalik üles osta ega üle võtta. Puuduvad aktsiad. See tähendab, et mittetulundusorganisatsioonide osakaalu suurenedes riigi majanduses ja tööhõives suureneb sektor, kus tootmisvahendite omanikud ja nende kasutajad ei pea klassivõitlust. Rikkaim detsiil muidugi rikastub edasi, kuid nad peavad arvestama kolmanda sektoriga järjest enam. Tulemusena peaks kahanenema kihistumine ühiskonnas.

Hetkel kuum