• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pangad peletavad väikeinvestorid turult

    «See on sulaselge röövimine päise päeva ajal,» ütles majandusministeeriumi haldus- ja finantsosakonna juhataja asetäitja, investor Kalev Pikaru, kes peab Hansapangale aastas loovutama 600 krooni selle eest, et tal on väärtpaberiarve ja sellel väärtpaberid.
    Sularaha hoidmisel on mul võimalik valida, kas maksta pangale või koguda raha sukasäärde, väärtpaberite hoidmisel ma valida ei saa ja olen sundseisus, rääkis Pikaru.
    «See on hullem monopol kui Eesti Telefon,» lausus Harju Elektri juhatuse liige ja aktsionär Lembit Libe ning lisas, et praeguse olukorra juures kaob igasugune mõte väikeinvestoritel börsile investeerida. Kui veel tehinguid tahad teha, peavad summad olema väga suured, et mingit kasu saada, lisas ta. Börsiaktsiate ostu- või müügitehingult tuleb Hansapangas maksta minimaalselt 195 krooni.
    Tallinna väärtpaberibörsi juhatuse esimees Gert Tiivas tunnistas, et kahjuks ei ole pankade hinnapoliitika olnud väikeinvestorite suhtes soosiv ja püütakse orienteeruda rohkem suurtele klientidele. «Pangad ei väärtusta väikeinvestoreid ja pärast kurdetakse, et väärtpaberiturul on väike aktiivsus,» lausus ta.
    «Tädi Maali, kes ostis avalikust müügist 46 Saku õlletehase aktsiat, peab hakkama selle lõbu eest peale maksma,» märkis ta.
    Kommertspankade kehtestatud väärtpaberikonto hooldustasu sõltub arvel olevate väärtpaberite turuväärtusest. Mida suurem on väärtus, seda rohkem tuleb nende hoidmise eest maksta. Samuti on teenustasud suuremad, kui lisaks Eesti aktsiatele on kontol välisriikide väärtpabereid. Soome Merita Nordbankeni hinnakirja järgi maksab kohalike väärtpaberite hoidmine pangas 40 marka ehk ligikaudu 105 krooni aastas. Välisaktsiate omamise eest tuleb Soomeski rohkem maksta.
    Liivia Timo?ina Ühispangast kinnitas, et teenustasud ei ole põhjendamatult kõrged ja väärtpaberiarved ei ole odavad asjad. Tarkvara ja andmebaas on kallis lõbu ning ka tühjade kontode eest tuleb EVK-le maksta, lisas ta. Võtame aluseks EVK hinnakirja, arvestame turuolukorda ehk seda, mida teevad teised pangad ning vaatame, et me kahjumisse ei jääks, selgitas Timo?ina väärtpaberiarvete hooldustasude kujunemist. Kui me mujal ei teeni, siis katame kulud hooldustasude arvel, möönis ta.
    Hansapangalt ei õnnestunud Äripäeval eile väärtpaberiarvete hinnakujunemisele kommentaari saada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
USA aktsiaturg: Nasdaq pani langusnädalale punase punkti
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.