Riik tõstab spetsialistide töötasu
Kolmikliidu valitsuse palgapoliitika alusel on ministeeriumidel võimalik töötajate tasustamise korrast mööda vaadata ja maksta ametnikele tunduvalt suuremat lisatasu kui seni kehtiv 50 protsenti kuupalgast. Näiteks majandusministeeriumi nelja osakonna juhid teenivad ülejäänud osakonnajuhtidest tunduvalt kõrgemat palka, mis ületab 18 000 krooni kuus.
Rahandusministeeriumi riigivalitsemisasutuste arendusosakonna juhataja Taavi Veskimägi selgitas, et ministeeriumide palgavahe tekib sellest, et riigiasutused konkureerivad tööjõuturul erasektoriga. «Kui me tahame saada vajalikul tasemel spetsialisti, peame talle maksma konkurentsivõimelist palka,» lausus Veskimägi. «Seetõttu on ka finantsspetsialistide palk tunduvalt kõrgem haridusametnike omast.»
Riigikontroll leidis eelmisel nädalal, et ministeeriumide kulud, töötasud ja investeeringud ei ole järgmise aasta riigieelarve eelnõus kavandatud samade põhimõtete alusel. Siseministeeriumi töötajate keskmiseks palgaks on riigikontrolli arvutustel eelarves planeeritud 13 227 krooni. See on ligi kolm korda suurem kui järgmiseks aastaks kavandatud riigi 4725kroonine keskmine palk. Tänavu teises kvartalis oli riigi keskmine palk 4554 krooni.
Siseministeeriumi avalike suhete juht Ilona Leib ütles, et ministeerium võtab järgmisel aastal üle osa riigiametite funktsioone, samuti hakkab ministeerium jõulisemalt tegelema rahvastikukorralduse küsimuste ja sisejulgeolekupoliitika väljatöötamisega. On oodata, et ministeerium hakkab järgmisel aastal tööd andma kõrgetasemelistele spetsialistidele ning on võimalik siseministeeriumi töötajate arvu suurendamine, lausus Leib.
Rahandusministeeriumi nõunik Daniel Vaarik nimetas ministeeriumide prognoositud kõrget palgataset üllatavaks. «Loomulikult saavad teistest suuremaid lisatasusid mõned tippspetsialistid, kuid üle ministri palga need siiski ei küüni,» kinnitas Vaarik. Ministrite kuupalk on praegu 20 000 krooni. «Valdav osa ametnikest siiski väga suurt palka ei saa,» väitis Vaarik.
Rahandusministeeriumi osakonnajuhtide palk küünib 15 000 kroonini kuus, nõunike töötasu ületab sõltuvalt kuust 10 000 krooni. «Lisatasu vaadatakse iga kuu vastavalt tehtud tööle ümber,» sõnas Vaarik.
Erasektoris on üks kõige enam tasustatud eriala juristid, justiitsministeeriumi keskmine kavandatud palk on aga teiste ministeeriumide töötasust madalam, ületades vaid haridusametnike oma. Enam kui 10 000 krooni kuus teenivad ainult mõned üksikud justiitsministeeriumi osakonnajuhid, rohkem teenivad vaid asekantslerid, kantsler ja minister.
Riigikontrolli pressiesindaja Sven Soiver ütles, et riigikontroll sai ministeeriumide keskmise palga kätte, jagades järgmise aasta eelarveprojektis palgakuludeks ettenähtud summa ametkonna töötajate arvuga. Ta lisas, et ministeeriumide palgataseme vahet suurendab see, et osa riigiasutusi liigitab selle alla ka koolituskulud. Osa ministeeriume tasustab palgakuludest ka oma lepingulisi töötajaid.
Soiveri kinnitusel on riigikontrolli töötajate keskmine töötasu järgmisel aastal 7000 krooni kuus, mis jääb alla nelja ministeeriumi palgatasemele.
Erasektoris tekitab riigiametnike järgmiseks aastaks kavandatud palgatase hämmeldust ja pahameelt. OÜ Aveco Ehituskaup juhataja Rain Vändre nimetas seda raiskamiseks.
«Nii väike ja vaene riik, nagu me oleme, ei tohiks seda endale lubada,» lausus ta. «Minu firma töötajate keskmine palk on 13 000 kroonist kaugel,» kinnitas Vändre.
Vändre väitis, et riik peaks esmajärjekorras korra majja lööma oma palgapoliitikas.
Riigiametnike palka arvestatakse palgaastmete alusel, millele lisandub ka lisatasu töö tulemuslikkuse ja eripära eest. Töö eripära on näiteks öösel töötamine ja piirkondlikkus.
Riigiametnike palgaastmestik koosneb 35 astmest, milleks kõrgeim vastab 12 500 krooni suurusele töötasule. Selle astme järgi arvutatakse valitsuse ja tippametnike palgad, korrutades need vastava koefitsiendiga. Palkade arvutamise alus järgmisel aastal ei muutu.
Taavi Veskimäe sõnul mõjutab palgaastmetele vastavat töötasu alampalga tõstmine järgmisel aastal 1250 kroonilt 1400 kroonile kuus. Ministri palk peaks järgmisel aastal küündima seega 22 400 kroonini kuus.