- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,37%39 664,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,37%39 664,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Majandusmüür keset riiki
1. juulil 1990 moodustas Lääne-Saksamaa Saksa Demokraatliku Vabariigiga valuutaliidu ning idasakslased said oma idamargad vahetada D-markade vastu kursiga 1:1, ehkki turukurss oli 4--4,5 idamarka. Selle otsuse tegi Saksa kantsler Helmut Kohl ning vastu olnud Saksa Liidupanga president Karl-Otto Pöhl lahkus protestiks ametist. Algas osside tarbimispidu, eelisostuks oli läänesakslaste pruugitud auto.
3. oktoobril 1990 Saksamaa taasühines ja kaks kuud peetud esimestel ühistel valimistel pärast 1933. aastat lubas kantsler Kohl majanduse õitsengut, ilma et oleks vaja makse tõsta. 1991. a tõsteti järsult idasakslaste palku, mis oli poliitiline otsus, et vältida massilist väljarännet läände, sest piir oli lahti ja osside palk moodustas ainult kolmandiku wesside omast. Sellele vaatamata kolis 1990. aastatel ligi 1,9 miljonit ossi läände.
Palgatõus halvendas tööstuse konkurentsivõimet, kuid tänu kasvanud tarbimisele suurenes Lääne-Saksa sisemajanduse kogutoodang (SKT) aastail 1990--1991 5% aastas. Helmut Kohl pidi oma maksulubadust murdma: läänesakslastele kehtestati 7,5% suurune «solidaarsusmaks» Ida-Saksa toetuseks, kaks korda tõsteti käibemaksu ja suurenes ka sotsiaalmaks -- kõik see pidurdas majanduskasvu ja halvendas Lääne-Saksa firmade konkurentsivõimet. Selle tagajärjel kadus 1990. aastatel Lääne-Saksa tööstuses 1,7 miljonit töökohta.
Kümne aastaga on Ida-Saksamaa saanud lääne poolelt 10 080 miljardit Eesti krooni ehk umbes 1000 miljardit aastas, mis kulub töötuabirahaks, pensionideks, infrastruktuuride ja majade ehitamise toetamiseks.
Ida-Saksamaal on investeeringud töötaja kohta 30% suuremad kui lääne poolel. Põhiliselt on need suunatud kapitalimahukasse auto-, arvuti- ja keemiatööstusesse, kus uusi töökohti on vähe juurde tulnud. Seetõttu on Ida-Saksamaal töötus suur: tööta on umbes 1,3 miljonit inimest ja 700 000 on riigi kulul koolitusel ja väljaõppel. Kokku moodustab see neljandiku tööealisest rahvastikust.
Kui Berliini müür kümme aastat tagasi varises, arvasid ökonomistid, et SDV majanduse ajakohastamine võtab aega viis aastat ja veel viis aastat läheb Lääne-Saksa taseme saavutamiseks. Kuid SDV tööstus oli arvatust palju hullemas seisus. Ja ehkki Ida-Saksa SKT ja tootlikkus on kümne aastaga kahekordistunud, moodustab see ainult 60% Lääne-Saksa tasemest. Ainult 60% Ida-Saksa firmadest annab kasumit. Ida-Saksa palgad moodustavad 73% ja perede ostuvõime 93% lääne omast.
«Usun, et Ida-Saksal kulub Lääne-Saksa taseme saavutamiseks veel 20 aastat, kuid siis on lääs juba edasi läinud,» ennustab Halle teadur.
Idasakslaste rahulolematus tekitab poliitilist polariseerumist. Viimastel valimistel kogus ekskommunistide Demokraatliku Sotsialismi Partei Ida-Berliinis 40% häältest.
Autor: ÄP
Enimloetud
2
3
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele