Silva Männik • 10. november 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Riik annab ettevõtluslaenud pankadele

Majandusminister Mihkel Pärnoja ütles eile, et valitsus kavatseb kaotada praegused ettevõtluse toetamiseks loodud sihtasutused, koondades edaspidi pankade väljastatavate ettevõtluslaenude tagamise ja uued projektid majandusministeeriumi juurde.

Pärnoja selgitas, et sihtasutuste kaotamise mõte on hõlbustada ettevõtjatel laenu ja selleks vajaliku informatsiooni saamist ühest kohast. Viie ministeeriumi alluvuses olevad riiklikud sihtasutused kujundatakse ümber kaheks majandusministeeriumi juures asuvaks sihtasutuseks, mille eesmärk on tagada pankade antavaid laene ja tegeleda uute projektidega.

Majandusministri sõnul soovib riik jätta laenuprojektide hindamise ja laenude väljastamise edaspidi kommertspankade ülesandeks, riik on vajadusel laenude garanteerija. «Edaspidi läheb ettevõtja lähimasse pangakontorisse, pank määrab laenu riskigrupi, ja kui on vaja lisagarantiid, mis on ettevõtja tüüpiline probleem, suunab pank ettevõtja kindlasse sihtasutusse,» selgitas Pärnoja.

Ühispanga laenuarenduse osakonna juhataja Jaanus Leemets ütles, et kavandatavad riigi tagatisega laenud tunduvad kommertspankadele huvitavad. Laenude asjas lõpliku hinnangu andmiseks peaksid pangad saama tutvuda riigi garantiitingimustega ja teadma, kas riigil on neile ka mingisuguseid nõudmisi laenusaajate sihtgruppide või muude tingimuste osas, lausus Leemets.

«Teatavasti pole innovaatilisteks ja ettevõtte arengut puudutavateks projektideks lihtne pankadest laenu saada, sest puuduvad hea idee kõrval reaalsed tagatised,» lisas Leemets.

ASi Tallegg finantsdirektor Kaili Roonet ütles, et ettevõte on sihtasutustelt raha küsimisest loobunud ja võtab laenu juba praegu kommertspankadest. «Ega sihtasutused ettevõtjate seas eriti populaarsed pole ja, nagu ma kuulnud olen, ega sealt laenu eriti kergesti ei saagi,» lausus Roonet. «Ükskord küsisime laenu Maaelu Krediteerimise Fondist, kuid meile öeldi, et me ei ole põllumajandusfirma.»

Roonet tunnistas, et laenu saamisel on kommertspankadega palju lihtsam suhelda kui riigiasutustega.

Majandusministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Raul Malmstein rääkis, et muudatused sihtasutuste tegevuses tingis nende ebaefektiivsus. Loodavast kahest sihtasutusest tegeleb üks ekspordi, innovaatika, välisinvesteeringute kaasamise projektidega, osalt ka tagastamatu abi vormis. Teine sihtasutus tegeleb eri tüüpi investeeringute ja kindlustusega koostöös kommertsasutustega.

Laenude väljastamise ülesande jätmine kommertspankadele võimaldaks Malmsteini sõnul paremini laenuriske juhtida. Praegu kaotavad sihtasutused palju raha, tegeledes just riskantsete väikeettevõtete laenude ja innovaatikaprojektidega, lausus Malmstein.

Malmstein ei osanud veel öelda ümberkorralduste maksumust, kaotatavate sihtasutuste koondbilansimaht on ligi miljard krooni. Majandusministeeriumi välja töötatud sihtasutuste ümberkujundamise tegevuskava kiitis valitsus heaks teisipäeval.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt