Riik annab ettevõtluslaenud pankadele

Ühispanga laenuarenduse osakonna juhataja Jaanus Leemets ütles, et kavandatavad riigi tagatisega laenud tunduvad kommertspankadele huvitavad. Laenude asjas lõpliku hinnangu andmiseks peaksid pangad saama tutvuda riigi garantiitingimustega ja teadma, kas riigil on neile ka mingisuguseid nõudmisi laenusaajate sihtgruppide või muude tingimuste osas, lausus Leemets.

«Teatavasti pole innovaatilisteks ja ettevõtte arengut puudutavateks projektideks lihtne pankadest laenu saada, sest puuduvad hea idee kõrval reaalsed tagatised,» lisas Leemets.

ASi Tallegg finantsdirektor Kaili Roonet ütles, et ettevõte on sihtasutustelt raha küsimisest loobunud ja võtab laenu juba praegu kommertspankadest. «Ega sihtasutused ettevõtjate seas eriti populaarsed pole ja, nagu ma kuulnud olen, ega sealt laenu eriti kergesti ei saagi,» lausus Roonet. «Ükskord küsisime laenu Maaelu Krediteerimise Fondist, kuid meile öeldi, et me ei ole põllumajandusfirma.»

Roonet tunnistas, et laenu saamisel on kommertspankadega palju lihtsam suhelda kui riigiasutustega.

Majandusministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Raul Malmstein rääkis, et muudatused sihtasutuste tegevuses tingis nende ebaefektiivsus. Loodavast kahest sihtasutusest tegeleb üks ekspordi, innovaatika, välisinvesteeringute kaasamise projektidega, osalt ka tagastamatu abi vormis. Teine sihtasutus tegeleb eri tüüpi investeeringute ja kindlustusega koostöös kommertsasutustega.

Laenude väljastamise ülesande jätmine kommertspankadele võimaldaks Malmsteini sõnul paremini laenuriske juhtida. Praegu kaotavad sihtasutused palju raha, tegeledes just riskantsete väikeettevõtete laenude ja innovaatikaprojektidega, lausus Malmstein.

Malmstein ei osanud veel öelda ümberkorralduste maksumust, kaotatavate sihtasutuste koondbilansimaht on ligi miljard krooni. Majandusministeeriumi välja töötatud sihtasutuste ümberkujundamise tegevuskava kiitis valitsus heaks teisipäeval.