ÄP fototoimetus • 10. november 1999 • 3 min
Jaga lugu:

Valitseb üldine pettumus

Riigi valitsused on otsinud kuldset keskteed kommunismi ja kapitalismi vahel, kuid pole suutnud majandust sügavast langusest välja tuua. Nii töölised, talunikud, üliõpilased kui ka dissidendid, kes vabanemisele väga palju lootusi panid, on kõik pettunud. «Meie ainsaks saavutuseks on, et tekkinud on väga väike grupp väga rikkaid inimesi,» ütles endine dissident Mihail Nedelchev.

Bulgaaria riigipööre toimus järsku ja valutult, kui 30 aastat võimul olnud parteijuht Todor Zhivkov 10. novembril 1989 tagasi astus. Kuna platsi puhastamist ei tulnud, säilitasid paljud kommunistid oma koha. Algas riigiettevõtete varade kantimine sõprade juhitavatesse erafirmadesse.

Praegusel Berliini müüri langemise 10. aastapäeval oli riigi parempoolne president Petar Stoianov sunnitud tõdema: «Bulgaarlased on pettunud, kuid mitte reformides ja meie taotletavates euroopalikes väärtustes, vaid meis, kes me reforme teostame, ja reformimise meetodites.»

Maailmapanga esindaja Andrew Vorkink kiitis läinud kuul Bulgaaria majandusreforme ja lubas, et detsembris saab riik pangalt 700 miljonit dollarit laenu, mis on mõeldud kahjumis firmade sulgemiseks, riigipankade ja -ettevõtete erastamiseks.

Bulgaarial valuutakomitee süsteemi luua aidanud professor Steve Hanke on märksa kriitilisem. Ta väidab, et valitsus on suurte reformidega liigselt viivitanud, mistõttu Bulgaaria võib 2--3 aasta jooksul sattuda uude kriisi. Kriitiline hetk saabub aastal 2001, kui toimuvad üldvalimised ja kui suurenevad järsult välisvõlamaksed, küündides aastas 1,5 miljardi dollarini.

Bulgaaria majanduse olukorda on tänavu mõjutanud arenevate turgude kriis, Kosovo sõda ja majandusreformid.

Bulgaaria, kes hiljuti sai teate, et ta kutsutakse koos Rumeenia, Slovakkia, Läti ja Leeduga Euroopa Liidu laienemisläbirääkimistele, loodab tänavu erastada riigiettevõtteid 500 miljoni dollari eest. Steve Hanke kritiseerib senist erastamispraktikat, mille kohaselt riigiettevõtteid müüdi osaliselt ja mis jättis palju võimalusi korruptsiooniks. 1992. a alanud erastamise käigus on erastamisagentuur sõlminud 3600 müügitehingut, mille koguväärtus on 2,1 miljardit dollarit ja millega on kaasnenud 2,7 mld dollari suurune investeerimiskohustus. Hiljuti ostis Vene Lukoil 58% Balkani suurima naftatöötlemistehase Neftochim aktsiatest, sel kuul on kavas müüa Bulgaaria telekomi 51% aktsiatest 510 mln dollari eest konsortsiumile OTE-KPN.

Samal teemal Äripäeval ilmunud:

10 aastat Berliini müüri langemisest/Ida-Saksamaa10.11.99

Riikide erinev reformitee09.11.99

10 aastat Berliini müüri langemisest/Rumeenia05.11.99

10 aastat Berliini müüri langemisest/Poola04.11.99

Autor: ÄP

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt