- OMX Baltic0,16%317,52
- OMX Riga0,63%968,64
- OMX Tallinn−0,1%2 202,15
- OMX Vilnius0,19%1 495,6
- S&P 500−0,45%7 551,81
- DOW 30−1,21%51 461,9
- Nasdaq −0,01%25 978,42
- FTSE 1000,52%10 743,91
- Nikkei 2250,33%64 136,25
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,22
- OMX Baltic0,16%317,52
- OMX Riga0,63%968,64
- OMX Tallinn−0,1%2 202,15
- OMX Vilnius0,19%1 495,6
- S&P 500−0,45%7 551,81
- DOW 30−1,21%51 461,9
- Nasdaq −0,01%25 978,42
- FTSE 1000,52%10 743,91
- Nikkei 2250,33%64 136,25
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,22
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Valitseb üldine pettumus
Riigi valitsused on otsinud kuldset keskteed kommunismi ja kapitalismi vahel, kuid pole suutnud majandust sügavast langusest välja tuua. Nii töölised, talunikud, üliõpilased kui ka dissidendid, kes vabanemisele väga palju lootusi panid, on kõik pettunud. «Meie ainsaks saavutuseks on, et tekkinud on väga väike grupp väga rikkaid inimesi,» ütles endine dissident Mihail Nedelchev.
Bulgaaria riigipööre toimus järsku ja valutult, kui 30 aastat võimul olnud parteijuht Todor Zhivkov 10. novembril 1989 tagasi astus. Kuna platsi puhastamist ei tulnud, säilitasid paljud kommunistid oma koha. Algas riigiettevõtete varade kantimine sõprade juhitavatesse erafirmadesse.
Praegusel Berliini müüri langemise 10. aastapäeval oli riigi parempoolne president Petar Stoianov sunnitud tõdema: «Bulgaarlased on pettunud, kuid mitte reformides ja meie taotletavates euroopalikes väärtustes, vaid meis, kes me reforme teostame, ja reformimise meetodites.»
Maailmapanga esindaja Andrew Vorkink kiitis läinud kuul Bulgaaria majandusreforme ja lubas, et detsembris saab riik pangalt 700 miljonit dollarit laenu, mis on mõeldud kahjumis firmade sulgemiseks, riigipankade ja -ettevõtete erastamiseks.
Bulgaarial valuutakomitee süsteemi luua aidanud professor Steve Hanke on märksa kriitilisem. Ta väidab, et valitsus on suurte reformidega liigselt viivitanud, mistõttu Bulgaaria võib 2--3 aasta jooksul sattuda uude kriisi. Kriitiline hetk saabub aastal 2001, kui toimuvad üldvalimised ja kui suurenevad järsult välisvõlamaksed, küündides aastas 1,5 miljardi dollarini.
Bulgaaria majanduse olukorda on tänavu mõjutanud arenevate turgude kriis, Kosovo sõda ja majandusreformid.
Bulgaaria, kes hiljuti sai teate, et ta kutsutakse koos Rumeenia, Slovakkia, Läti ja Leeduga Euroopa Liidu laienemisläbirääkimistele, loodab tänavu erastada riigiettevõtteid 500 miljoni dollari eest. Steve Hanke kritiseerib senist erastamispraktikat, mille kohaselt riigiettevõtteid müüdi osaliselt ja mis jättis palju võimalusi korruptsiooniks. 1992. a alanud erastamise käigus on erastamisagentuur sõlminud 3600 müügitehingut, mille koguväärtus on 2,1 miljardit dollarit ja millega on kaasnenud 2,7 mld dollari suurune investeerimiskohustus. Hiljuti ostis Vene Lukoil 58% Balkani suurima naftatöötlemistehase Neftochim aktsiatest, sel kuul on kavas müüa Bulgaaria telekomi 51% aktsiatest 510 mln dollari eest konsortsiumile OTE-KPN.
Samal teemal Äripäeval ilmunud:
Hetkel kuum
Autor: ÄP
Hetkel kuum
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Investor Toomase kommentaar
Tagasi Äripäeva esilehele