ÄP fototoimetus • 23 november 1999

Pingeseis naftaturul

Analüütikud ei välista hinnatõusu 30 dollarile barrelist.

Saddam Hussein käskis esmaspäeval peatada tankerite lossimise, keeldudes pikendamast Iraagi ja ÜRO «nafta toiduainete vastu» lepingut, mille tähtaeg sai täis läinud laupäeval. Bagdad tahab saavutada 1990. a Kuveidi ründamise eest kehtestatud ÜRO majandussanktsioonide tingimusteta lõpetamist.

Samal ajal vaidlevad ÜRO liikmesriigid Suurbritannia ja Hollandi esitatud resolutsiooni projekti üle, mis näeb ette naftamüügi piirangute leevendamist vastutasuks uue relvastuskontrolli programmi käivitamise eest Iraagis. Et vaidl©usteks lisaaega saada, pakkus ÜRO Iraagile lepingu pikendamist kahe nädala võrra.

Iraak keeldus. Kütuseanalüütikute sõnul ähvardab Iraagi 2,2 miljoni barreli ärajäämine päevas 75 miljonit barrelit neelavalt maailmaturult tekitada vastu talve kütusenappuse.

«Nüüd kus kütuse laoseis on kiiresti vähenemas ning esimesed talvekülmad kohal, on olukord naftaturul ebamugavalt pingeliseks muutunud,» kommenteeris rahvusvahelise energeetikaagentuuri turuosakonna juht David Knapp.

«On selge, et lääs ei taha, et nafta hind veelgi tõuseks ja Saddam teab seda,» ütles ABN Amro analüütik Nauman Barakat. «Ajahetke valik on laitmatu.»

Naftat tootvate riikide ühendus OPEC teatas eile, et ei kavatse esialgu Iraagi sammu peale tootmist suurendada.

OPECi mõjuvõim on järjest kasvanud, sedamööda kuidas Aasia riigid on hakanud finantskriisist üle saama ning OPECi kehtestatud tootmiskvoodid, mis piiravad naftatootmist ligi viie miljoni barreli võrra päevas, on hakanud tunda andma. Seda hooba loodab ära kasutada ka Iraak.

Samas on OPECi riigid on viimasel ajal arutanud, kas mitte tootmispiiranguid tuleva aasta märtsis leevendada, et kõrge nafta hind nõudlust ei kahjustaks. Viimaste avalduste järgi jäävad piirangud ilmselt siiski jõusse vähemalt 2000. aasta kolmanda kvartalini.

Suurema osa viimasest kümnest aastast on nafta hind püsinud stabiilsena, moodustades muu hulgas nurgakivi USAs kaheksandat aastat jätkuvale kõigi aegade pikimale majanduskasvu perioodile.

Viimase aastaga on nafta hind aga kiiresti tõusnud ning esmaspäeval küsiti naftabarrelist juba 27 dollarit. Eile andsid hinnad mõnevõrra järele. Läinud aasta detsembris, mil nafta hind oli viimase 12 aasta madalaimal tasemel, maksis barrel 11 dollarit.

Analüütikute sõnul on tasakaal nafta pakkumise ja nõudmise vahel piisavalt pingeline, et ainuüksi Iraagi nafta ümber valitsev määramatus võib hinna üles viia. Selle aasta neljandas kvartalis on pakkumise suuruseks hinnatud 75,1 miljonit barrelit päevas, samal ajal kui nõudmine ulatub 77,4 miljonile barrelile.

Kuhu nafta hind lõpuks välja jõuab, ei sõltu üksnes Iraagi eemalejäämisest või OPECi otsustest, vaid samuti sellest, kui külm tuleb talv ning kas 2000. aasta arvutiprobleem pakkumise poolel probleeme tekitab.

Autor: ÄP

Hetkel kuum