Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
SEB Leedu raskustest
Leedu Vilniaus Bankases, Eesti Ühispangas ja Läti Unibankas suurosalust omav SEB ennustab äsja avaldatud Põhjamaade raportis Eestile ja Lätile tänavuseks majanduse nullkasvu, Leedule aga kolmeprotsendilist majanduslangust. SEBi prognoosi kohaselt peaks Eesti majandus järgmisel aastal kasvama 4,5, Läti majandus 3,0 ja Leedu majandus 2,5%.
SEB märkis, et Leedu tänavune 7protsendiline eelarvedefitsiit on seadnud küsimärgi alla liti tugevuse. Hirm võimaliku devalveerimise ees on kergitanud lühiajalised intressimäärad Leedus 11 protsendilt 22 protsendile. SEB avaldab tunnustust Leedu uuele valitsusele eesotsas peaminister Andrius Kubiliusega, kellel on õnnestunud vähendada survet litile rublahoiuste hüvitamise programmi külmutamise ja eelarvekulude vähendamisega. Valitsus tahab alandada riigi eelarvedefitsiidi järgmisel aastal 3,7 protsendile sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Esialgses eelarves oli defitsiidiks kavandatud 11%, IMF soovitas alandada selle alla 3%.
Aga liti devalveerimise oht püsib ka järgmisel aastal eelarve tasakaalustamatuse ja Leedu ekspordi konkurentsivõime vähenemise tõttu, mille põhjuseks on tugev dollar, märgib SEB. Liti tulevik sõltub SEBi hinnangul suuresti turgude usaldusest ja valitsuse poliitikast.
Keskpank on teatanud, et Leedu liti praegune seotus dollariga kestab vähemalt aastani 2001. Kuid dollari tugevnemine viimastel aastatel on tekitanud tõsiseid probleeme Leedu ekspordiettevõtetele, kes soovivad selle kiiremat ümbersidumist valuutakorviga. Investeerijad ei usu, et ümbersidumisel suudab Leedu säilitada praegust liti tugevat kurssi, seetõttu on intressimäärad muudkui tõusnud.
Usaldus kohalike pankade vastu on järjest kahanenud, sest viie aastaga on tegevuse lõpetanud 14 panka. Mitu välispanka on seda nõrkushetke kasutanud Leetu tulekuks. Nende seas on Eesti Hansapank, Poola Kredyt Bank, Prantsuse Société Genérale, Saksa Norddeutsche Landesbank ja Landesbank Kiel.
End kasvava konkurentsi vastu kaitstes püüavad olemasolevatest pankadest suurim Vilniaus Bankas ja suuruselt kolmas Hermise pank homme toimuval aktsionäride erakorralisel koosolekul lõplikult otsustada pankade ühinemise. Kahe peale kuuluks neile umbes 40 protsenti pangaturust.
Autor: ÄP