Hollandi parlament kinnitas mõni nädal tagasi seaduseelnõu, mis tühistas bordellipidamise keelu. Sellega muutusid lõbumajad tulpidemaal seaduslikeks äriettevõteteks.

Äripäeva arvates peab Eesti järgima Hollandi eeskuju ja lõbumajad legaliseerima.

Praegu valitseb Eestis prostitutsiooni vallas täielik määramatus. On avalik saladus, et lõbumaju peetakse. Samas ei tehta midagi selleks, et need täielikult Maarjamaa pealt pühkida, ega ka selleks, et eksisteeriv majandusharu, väidetavasti maailma vanim, seadustada.

Ametlik lõbumajapidamine suurendab riigi maksutulu. Prostitutsiooniäri ajajad maksavad ka praegu makse, ent siin tasub meelde tuletada lauset, mida Ardo Ojasalu ütles maksuameti peadirektori ametit pidades: «Eestis on väga vähe firmasid, kes ei maksa makse. Peaaegu kõik maksavad, oleneb kellele.»

Politsei andmetel on Tallinnas tegutseva 20 suurema ja mainekama lõbumaja kogukäive enam kui 200 miljonit krooni. Lisades 40--50 väljakutsekontorit, teeb see ligikaudu pool miljardit, terve Eesti peale võib kogukäive ulatuda miljardini. Prostituut teenib teenuse hinnast kuskil kolmandiku, seega jääb lõbumajapidamisest igal aastal laekumata vähemalt 100 miljonit krooni sotsiaal- ja 200 miljonit krooni käibemaksu. Muidugi jääb ka sel puhul võimalus, et minnakse üle ümbrikupalkadele. Ametlikus ettevõttes on aga seegi kontrollitav.

Bordellipidamise legaliseerimist segab tugevalt ühiskondlik hoiak. Prostitutsioon seostub ikka millegi salajase ja kuritegelikuga. Samas oli näiteks Saksamaal 68% elanikest nõus sotsdemokraatide ja roheliste sooviga taotleda ka prostituutidele sotsiaaltagatisi, mis tähendab tegelikult samuti nende tegevuse legaliseerimist.

Moraali seisukohalt jääb muidugi kõrvalehüpe ikka kõrvalehüppeks ja keelatud vilja maitse ei sõltu sellest, kas maitstakse seda äriregistrisse kantud ASis Madam Selle-ja-selle Salong või põrandaaluses pordumajas. Legaliseeritud lõbumajandus on kergemini kontrollitav. Ametlikus bordellis on nii teenindajate kui ka klientide turvalisus suurem.

Legaalne bordellipidamine vähendab ka korruptsiooni. On üsna raske uskuda, et praeguste lõbumajade edasi eksisteerimine, hoolimata ohtratest politseireididest, on ainuüksi bordellipidajate visaduse teene.

Nõudlus ja pakkumine bordelliäris on Eestis olemas. Seega võiks riik bordellipidamise kui nähtuse suhtes silma kinni pigistamise asemel selle seaduslikuks äritegevuseks muuta ja selle pealt teenida.