Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Telia-Telenori konflikt
Nii arvavad paljud analüütikud pärast Telia ja Telenori aasta kestnud vägikaikavedu ja eriti eelmisel nädalal juhatuses puhkenud suurtüli mobiiliüksuse peakorteri asukoha üle. Tülitsemises kaotatud usaldus on asjatundjate arvates pooltele toonud kahju kuni 400 miljardit Rootsi krooni. Kahju arvestamisel on lähtutud asjaolust, et jaanuaris ühisfirma väärtuseks hinnatud 300--400 mld krooni pole praeguseks kasvanud, samal ajal kui teiste börsil noteeritud telekomifirmade aktsia on järjest tõusnud -- Soneral 230%, Deutsche Telecomil 115%, France Telecomil 70%. Mäletatavasti otsustasid Norra ja Rootsi riik jaanuaris, et ühine Telia-Telenor viiakse edaspidi börsile, kuid riigid säilitavad kuni 16 aastaks enamusaktsiapaki ehk 51%.
Viimane suurtüli puhkes eelmisel nädalal juhatuses, kus on neli norralast ja neli rootslast. Et juhatuse esimehel rootslasel Jan-Åke Karkil on kaks häält, hääletasid rootslased mobiiliüksuse peakorteri asukohaks Kista Rootsis. Norralasest tegevdirektor Tormod Hermansen, kes nõuab selle paigutamist Oslosse, keeldus nii otsuse täitmisest kui ka oma kohalt lahkumisest, öeldes, et ootab ära omanike, st Norra ja Rootsi riigi hinnangu. Norras võib tüli tuua kaasa valitsuskriisi, kui selgub, et ministrid on viinud parlamendiliikmed Telia-Telenori juhatuse otsuste tõlgendamise küsimuses eksitusse.
Norralased põhjendavad mobiiliüksuse peakorteri Oslosse paigutamist järgmiste argumentidega: Telenori mobiiltelefoniklientidel on protsentuaalselt suurem turuosa ja 1999. a oli Norras GSMil suurem turukasv.
Autor: ÄP