Firma omamisest olulisem selle haldamine

Kommenteerides näidet, kus Inglise esindusfirma muudab väljamaksed tulumaksuvabaks, ei saa kuidagi jätta ütlemata, et struktuur ka praktikas toimiks. Inglise firma registreerimiskuludele lisanduvad firma juriidilise aadressi, sealt toimuva postiedastuse, kohaliku sekretäri jt esindusisikute ja pangaarve käsutamisega seotud kulud. Lisaks tuleb Inglise firmal esitada raamatupidamis-likke aruandeid. Alates kindlast käibest (350 000 naela aastas) tuleb aruandlust ka auditeerida. Agendilepingu alusel töötav Inglise ja offshore-firmast koosnev struktuur ei toimi, kui esimene töötab nullkasumiga.

Inglise audiitorid peavad aastaaruandele kinnituse andmiseks vajalikuks, et vähemalt 5--10% käibest jääb Inglise firma kasumiks, millelt tasutakse kohalik ettevõtte tulumaks (mullu sõltuvalt käibest kuni 30%).

Igatahes muudavad offshore-struktuuri haldamisega seotud kulud oluliselt seniseid offshore'i marginaale. Firma dokumentide paketti müüa ja osta pole keeruline, kuid offshore-struktuuri laitmatuks toimimiseks vajalikku teenust suudavad pakkuda vaid professionaalid. Maksukonsultandi puhul pole enam määrav offshore-firma loomisega seotud info valdamine, vaid teadmised riikidevahelistest topeltmaksustamist vältivatest lepingutest, maksuseadustest jms.

Divec ennustab populaarsust struktuuridele, kus kasutatakse firmasid, mis on registreeritud riikides, millel on Eestiga topeltmaksustamist vältiv leping ning mis on samaaegselt emamaaks maksuvabale asumaale. Samuti struktuuridele, kus offshore-firma esindus on registreeritud sellises «valge nimekirja» riigis, mille seadused lubavad välisfirma käepikendusel töötada maksu- ja aruandevabalt.