Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
ETV finantseerimiseks sobib elektrimaks
Sookruus pidas mujal maailmas kehtivatest mudelitest Eesti jaoks kõige sobivamaks avalik-õigusliku ringhäälingu maksustamist elektriaktsiisi kaudu. Sarnane süsteem on praegu kasutusel näiteks Kreekas, Küprosel ja Portugalis.
«See väike lisa elektriaktsiisile on suhteliselt valutu viis maksukogumiseks,» selgitas Sookruus. Kuna elektriaktsiisi Eestis pole, tuleks selle mudeli rakendamise korral lisada maks näiteks igakuistele elektriarvetele.
Ühe variandina pidas Sookruus võimalikuks suunata igal aastal kindel protsent maksutuludest ringhäälingule.
Seda varianti peab parimaks ka ETV finantsjuht Anneli Viita, kelle hinnangul võiks 2 protsenti käibemaksust minna ETV rahastamiseks.
Sookruusi sõnul on Eesti ringhäälingu juhid Euroopas üsna laialt levinud loamaksu pakkunud välja juba viiele valitsusele. «Praeguseks oleme sellega veidi hiljaks jäänud, sest telemaastikul on liialt palju kanaleid,» lausus asekantsler.
Mõtte kehtestada mingi maks ringhäälingu rahastamiseks tõstis taas üles Isamaaliidu fraktsiooni esimees Tiit Sinissaar kolmapäevasel koalitsiooni üldkoosolekul. Isamaaliidu koalitsioonikaaslaste Reformierakonna ja Mõõdukate esindajad suhtuvad esialgu sellisesse ideesse ettevaatlikult.
«Arutada seda ju võib, aga öelda ei või jah on praegu vara,» lausus Mõõdukate esindaja riigikogu rahanduskomisjonis Tõnu Kõiv.
Ringhäälingunõukogu esimees reformierakondlane Paul-Eerik Rummo ütles, et põhimõtteliselt oleks sõltumatu rahastamisallika leidmine parem lahendus kui praegune riigieelarve kaudu finantseerimine. «Kui see läheb aga vastuollu praeguse maksupoliitikaga, siis võime jääda ka praeguse süsteemi juurde,» kinnitas Rummo.
Sookruusi hinnangul on selge, et praegune riigieelarve kaudu ETV rahastamine on kõikuv finantseerimissüsteem ja vajab muutmist. «Eelkõige vajab see aga ühiskondlikku ja poliitilist kokkulepet, kas meil üldse on vaja avalik-õiguslikku ringhäälingut või mitte,» ütles Sookruus. «See on aluseks ka sellele, kas on võimalik sellist maksu üldse koguda.»