Hansson: krooni-euro ristsugutis on ohtlik

Varssavis töötav Maailmapanga analüütik, rahareformikomitee liige ja peaminister Tiit Vähi nõunik Ardo Hansson ütles intervjuus Postimehele, et Euroopa ühisraha omapäine kasutamine tooks Eestisse tegelikult 'pool-euro, pool-krooni'.

Kuidas hindate ideed võtta Eestis kasutusele Euroopa ühisraha juba 2002. aastal?

Olen skeptilisel seisukohal. Muidugi, kui annab veenda Euroopa Liitu, et see on läbiviidav, võib ka arutada, kas on plusse ja miinuseid.Arvan, et nii palju auru ei ole mõtet selle peale kulutada, et kogu riigiaparaati idee taha rakendada.

On muidugi loogiline eurole üleminekut välja pakkuda. Et mis me ootame, kas ei saaks juba kiiremini korraldada. Sel tekiksid ka oma plussid, kui üleminekut annaks teostada kõigi poolte heakskiidul. Kui on aga vahepealne variant, et pole enam kroon ja pole veel euro, siis on võimalus, et see ristsugutis on vähem elujõuline kui üks või teine iseseisvalt.

Järelikult pole euro kiire käibeletoomine võimalik?

Arvan, et ei ole. Päris eurot ei ole Eestis ilma Euroopa Liidu heakskiiduta võimalik kasutada. Võime küll vahetada välja rahatähed, ning sularahana siis euro ringleks. Ent arveldusraha, mida Eesti Pank ka emiteerib, jääks ikkagi krooniks. Seda võib isegi euroks ümber nimetada, ent kui asjal teise poole heakskiitu pole, on jätkuvalt tegemist sellesama krooniga.

Võimalik oleks nn dollariseerumist teostada, ent sel terminil on halvustav maik juures. Kui riigis juba ringleb teine vääring, siis tähendab see ka kadunud usaldust oma raha vastu.