Sotsiaalminister Eiki Nestori hinnangul piisab olukorrast väljapääsemiseks 2- kuni 3protsendilisest sotsiaalmaksu tõusust. Nestori sõnul pole vajadust tõsta sotsiaalmaksu alatiseks, vaid näiteks 10 aastaks, et kompenseerida reformi alustamisega tekkivaid kulusid.
Vilosiuse idee kohaselt võiks võtta iga kuu näiteks 6% töötaja brutopalgast pensionikassasse lisaks tööandja poolt makstavale sotsiaalmaksule. 6% sotsiaalmaksu tõusmiseni jõutakse järk-järgult ja alata võiks selle maksu rakendamisega juba järgmisel aastal 2 protsendiga.
Vilosiuse sõnul võiks see olla kohustuslik kuni 40aastastele, kes on kõige suurema tööhõivega ja kõige paremini tasustatud osa elanikkonnast.
Aastas toob pensionireform riigile lisakulu 1,5--2 miljardit krooni. Vilosius nentis, et pensionireformi hind on kokku 25--30 miljardit krooni ja kui see jätta ainult riigi õlule, jääb tegemata hulgaliselt vajalikke investeeringuid.
«Pensionireform ei tohi hakata segama riigi muude valdkondade arengut,» märkis ka sotsiaalminister Nestor.
Rahandusministeeriumi omandireformi ja väärtpaberitalituse juhataja Veiko Tali pooldas maksutõusu rakendamist kümne aasta kestel. Tali sõnul oleks maksutõstmise korral aeg sellega alustada hiljemalt 2002. aastal.
Sotsiaalmaksumuudatustele on takistuseks koalitsioonilepe, mis välistab maksukoormuse tõusu. Valitsusliidu maksuideoloog Jürgen Ligi ütles, et tekkivat lisakulu võib üritada katta ka laenude ja reservide abil. Ühe võimalusena on mainitud sundsääste, mis sisuliselt tähendab ikkagi maksukoormuse tõusu.
«Pole välistatud, et jutuks tuleb ka teise samba vajalikkus üldse, sest see kurnab riiki siiski väga,» ütles Ligi. «Maksukoormuse tõusuta peab kogu riigieelarve juurdekasv 10--15 aasta jooksul minema pensionireformi rahastamiseks.
Nestori väitel on pensionireformi teine sammas hädavajalik, sest muid võimalusi normaalsete pensionide tagamiseks tulevikus meil pole.
Seotud lood

Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini