Sotsiaalmaks võib tõusta 2--3 protsenti

Riik ei suuda üksi kanda pensionireformist tekkivat 25 miljardi krooni suurust lisakulu. Täna koguneb valitsusliit pensionireformi teemalisele seminarile, kus põhirõhk on reformi teise samba käivitamisega kaasnevatel võimalikel maksumuudatustel.

Praegu moodustab netopension netopalgast 40%. Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Toomas Vilosius selgitas, et kui riik midagi ette ei võta, langeb pensioni suhe palka 2016. aastaks 33 protsendini ja 2040. aastaks 29 protsendini. «Alla 30% pensioni suhe palka toob aga kaasa juba rahutused, seda ühiskond üle ei ela,» nentis Vilosius.

Vilosiuse sõnul oleks normaalne, kui praegu tööle asuva noore pension moodustaks 55--60% tema palgast. «Võib muidugi jääda ka lootma, et inimesed ise kindlustavad end piisavalt, kuid praeguseks moodustab pensionikindlustus vaid 1% kindlustusfirmade teenuste mahust,» lausus Vilosius.

Sotsiaalminister Eiki Nestori hinnangul piisab olukorrast väljapääsemiseks 2- kuni 3protsendilisest sotsiaalmaksu tõusust. Nestori sõnul pole vajadust tõsta sotsiaalmaksu alatiseks, vaid näiteks 10 aastaks, et kompenseerida reformi alustamisega tekkivaid kulusid.

Vilosiuse idee kohaselt võiks võtta iga kuu näiteks 6% töötaja brutopalgast pensionikassasse lisaks tööandja poolt makstavale sotsiaalmaksule. 6% sotsiaalmaksu tõusmiseni jõutakse järk-järgult ja alata võiks selle maksu rakendamisega juba järgmisel aastal 2 protsendiga.

Vilosiuse sõnul võiks see olla kohustuslik kuni 40aastastele, kes on kõige suurema tööhõivega ja kõige paremini tasustatud osa elanikkonnast.

Aastas toob pensionireform riigile lisakulu 1,5--2 miljardit krooni. Vilosius nentis, et pensionireformi hind on kokku 25--30 miljardit krooni ja kui see jätta ainult riigi õlule, jääb tegemata hulgaliselt vajalikke investeeringuid.

«Pensionireform ei tohi hakata segama riigi muude valdkondade arengut,» märkis ka sotsiaalminister Nestor.

Rahandusministeeriumi omandireformi ja väärtpaberitalituse juhataja Veiko Tali pooldas maksutõusu rakendamist kümne aasta kestel. Tali sõnul oleks maksutõstmise korral aeg sellega alustada hiljemalt 2002. aastal.

Sotsiaalmaksumuudatustele on takistuseks koalitsioonilepe, mis välistab maksukoormuse tõusu. Valitsusliidu maksuideoloog Jürgen Ligi ütles, et tekkivat lisakulu võib üritada katta ka laenude ja reservide abil. Ühe võimalusena on mainitud sundsääste, mis sisuliselt tähendab ikkagi maksukoormuse tõusu.

«Pole välistatud, et jutuks tuleb ka teise samba vajalikkus üldse, sest see kurnab riiki siiski väga,» ütles Ligi. «Maksukoormuse tõusuta peab kogu riigieelarve juurdekasv 10--15 aasta jooksul minema pensionireformi rahastamiseks.

Nestori väitel on pensionireformi teine sammas hädavajalik, sest muid võimalusi normaalsete pensionide tagamiseks tulevikus meil pole.