Siseauditi funktsioon on ümber defineeritud

Ärikeskkonnas tervikuna toimunud muutused lõid vajaduse määratleda siseauditi funktsioon uuel, kaasaegsemal tasemel.

Pärast kaheaastast tööd uue definitsiooni projekti kallal ja selle avalikku arutelu võttis Siseaudiitorite Instituut (IIA -- The Institute of Internal Auditors) USAs uuendatud definitsiooni vastu juunis 1999. Pärast definitsiooni muutmist järgneb ka siseauditi võtmeterminite ja vastavate standardiosade täiustamine.

Eesmärgiga anda ülevaade siseauditi suundumustest maailmas, refereerin ajakirja Internal Auditor 1999. aasta oktoobrinumbris avaldatu põhjal olulisemad mõtted.

Nimetatud kontseptsioon rõhutab kahte asjaolu: esiteks, et professioon liigub objektiivsuse kui paindlikuma omaduse poole, võrreldes kitsalt defineeritud sõltumatusega. Teiseks, jättes välja väljendi «firmasisene» (või «firmasiseselt loodud»), kajastab uus definitsioon turul toimuvat ehk on vastus laienevale siseauditi teenuse sisseostmisele.

Vaatamata sellele on definitsiooni loonud töörühma ning IIA ja AICPA (American Institute of Certified Public Accountants)ühine seisukoht, et siseauditi funktsiooni tuleks juhtida ja selle tegevusvaldkond määratleda endiselt «majasiseselt».

Eelmises definitsioonis kajastamist leidnud termin «hindamisfunktsioon» ei väljenda enam siseauditi funktsiooni üha laienevat tegevusvälja ja mõju organisatsioonides. Uus definitsioon on senisest enam orienteeritud konsultandi rollile ja tähendab muutust proaktiivsema ja kliendikesksema töö suunas.

Teisisõnu tähendab see, et kui majasisene siseaudit ei taga oma tegevusega kliendi, st huvigruppide vajaduste rahuldamist, siis ostavad viimased tulevikus vastavat teenust kelleltki teiselt.

Kontseptsioon haarab kõiki traditsioonilisi auditi liike -- finantsaudit (financial audit), vastavuse audit (compliance audit), põhitegevuse audit (operationalaudit), tulemusaudit (economy and efficiency audits) -- ning ka uuemaid, s.o kontrollide ja riskide juhtimise auditeid.

Terminid «väärtuse loomine» ja «täiustamine» lisavad uuele definitsioonile elujõudu ja energiat, asetades siseauditi üsna organisatsiooni keskmesse.

Senini ei osata siseauditi töö tulemusi tihti seostada väärtuse loomisega ja ilmselt on selle põhjus nn traditsiooniline (passiivne, vigu avastav) lähenemine.

Kui enne oli siseauditi tegevuses rõhk asetatud üksikisikute tasemele, siis uus definitsioon tõstab siseauditi tegevuse fookuse kõrgemale, s.o organisatsiooni tasemele. Kaasaegne siseaudit keskendub organisatsiooni põhiliste äriprotsesside ja kriitiliste edufaktorite toetamisele, sest just siin peituvad kõige suuremad ohud ja võimalused -- võimalused luua väärtust.

Traditsiooniline siseaudit keskendus kontrollidele ja tegevustele, samas kui juhtkonna integreeritud kontrolli raampõhimõtted on kontrolltegevused seostanud otseselt organisatsiooni eesmärkidega ja nende saavutamist takistavate riskidega.

Uus siseauditi definitsioon rõhutab samuti, et kontrollid ei eksisteeri omaette vaakumis, vaid on kehtestatud ikkagi selleks, et maandada riske ja edendada efektiivseid ärijuhtimise kultuuri protsesse.

Muutuvates oludes pole enam võimalik töötada nn kõigile sobivate küsimustike, kontrollide ja muude standardabinõudega, vaid igal organisatsioonil on unikaalne, ajas pidevalt muutuv kontrolli dünaamika.

Autor: Merike Rabi