Kas Venemaa-kartus on põhjendatud?

Venemaa-ohu kartus on kindlasti põhjendatud. Kuulasin hiljuti Soome TVst saadet Boriss Jeltsinist ja Putinist. Rääkis kuulus Vene näitekirjanik Aleksander Gelman. Kui ma temast õigesti aru sain, on Venemaa veel sada aastat probleemne, lähiajal ei ole küll mingisugust kindlust. Ikkagi oleme me selline magus tükk, mille üle mõjuvõim on aktuaalne ka tulevikus. Muidugi ma ei arva, et kaasajal sellised primitiivsed ülevõtmised toimuvad nagu 1940, aga probleemseks naabriks Venemaa jääb.

Majandussuhted meil kõige halvemad ei ole olnud. Transiit eriti ja teatud määral ka Venemaa turg, sh kõveraid kanaleid mööda, on ikka oluline. Suhted Venemaaga on kompleksne teema. Selle mõistmisel peab olema, ütleme ? loominguline. Ega pole ka EL ja USA ainult plusspoolel, maailm on täis ootamatusi. Ei saa öelda, et üks on must ja teine valge, kõik on värvilised.

Ma arvan, et on põhjendatud. Esiteks, ligi tuhat aastat on meie suhted olnud probleemsed. Ja pole usutav, et nüüd millegipärast oleks kõik põhjused kadunud. Teiseks ? tänapäeval ei seisne oht väikerahvale suurrahva poolt mitte ainult otseses relvastatud sissetungis, mida ei saa muidugi ka kaugemas tulevikus välistada.

Eesti rahvas peab lähtuma vanast roomlaste printsiibist, et kui tahad rahu, valmistu sõjaks. Kui on olemas potentsiaalne oht, tegutse nii, nagu see oht oleks juba homme reaalsus.

Tegelikult ei ole meil ka majandussuhted täna normaalsed. Kui maailmas on ainult kaks riiki, kelle vastu on topelttollid, üks neist on Eesti ja teine asub kuskil Aafrikas, ei ole poliitilisel tasandil mõtet rääkida normaalsetest majandussuhetest.

Kui mõelda ohu all mingit lähiaegset ja kiiret kallaletungi, siis seda ma küll ei näe. Juhul muidugi, kui Venemaal sündmused täiesti kontrolli alt välja ei lähe ja kodusõda ei tule. Praegu seda ei paista. Teisest küljest jälle peale Venemaa ma ka mingit teist ohuallikat Eestile ei näe.

Ohud on mitmesugused. Kujutame ette, et Venemaa hakkab majanduslikult kiiresti arenema. Siis meil on oht jääda majandusripatsiks Venemaa külge. Seda ohtu muidugi keegi praegu näha ei taha, aga see on olemas. Mingit sõjalist ohtu ma ei usu, ei olnud seda Jeltsini ajal ega ka praegu Putini ajal.

Ka keskmise rikkusega Venemaa on võimeline meid majanduslikult kägistama. Ta ei pea meist väga rikkam olema, ta on lihtsalt meist palju suurem. Näiteks ameeriklased ostsid 20. sajandi algul Kesk-Ameerika riikide võlad Euroopast kokku ja panid neile riikidele siis jala kõri peale. Ja seda võib ka mitte eriti rikas Venemaa teha meiega.