Autorikaitsel omad ihupolitseinikud

Tallinnas näiteks tegeleb aktiivsemalt piraatluse uurimisega kriminaalpolitseinike töögrupp, kus on neli inimest.

?Muidugi oli valitsusvälistel organisatsioonidel kohtumisi politsei juhtkonnaga,? räägib Business Software Alliance?i (BSA) Eesti komitee koordinaator Ahti Leppik autoriõiguste kaitsjate lobitööst. ?Siin oli ka tuntav rahvusvaheline surve, eriti USA poolt.?

Möödunud aastal määras politseiameti peadirektor seepeale oma käskkirjaga, et igas politseiprefektuuris peab olema vähemalt üks inimene, kes vastutab autoriõiguse valdkonna eest.

Põlva politseiprefekt Elmar Nurmela kaebas eelmisel nädalal ajakirjanduses, et igasugu spetsiifiliste asjade uurimiseks napib mehi. ?Põlva kriminaalpolitseis on kaheksa meest, nüüd tuli käskkiri, et üks neist peab spetsialiseeruma autoriõiguse probleemidele, ja kui kelleltki nõutaks näiteks prostitutsiooni vahendamise põhjalikku selgekstegemist, siis kes uuriks tavalisi kuritegusid?? kurdab Nurmela Postimehele.

?Tavalist kontrolli ja haldusõigusrikkumiste avastamist võib aga teha iga kordnik,? räägib Eesti Autorite Ühingu volinik Anne Kaumann. Viljandimaal said ilma autorite ühingule raha maksmata raadiot mängitanud poodnikud kohe trahvi, Tallinnas on Kaumanni sõnul politseinikud piirdunud ka hoiatusega. ?Seejärel on inimesed kohe meile litsentse ostma tulnud,? ütleb Kaumann, ?ja kui ikka pikka aega keeldutakse litsentside võtmisest, siis teeme politseile vastava esildise.?

?Politseinikel on ju palju asju korraga käes: salaviin, salatubakas, valeraha,? räägib Leppik sellest, mille kõrvalt politsei peab piraatide kimbutamiseks aega leidma. Tema sõnul võib siiski politseinikke, kelle põhitöö on autoriõiguse rikkumiste avastamine, ühe käe sõrmedel üles lugeda. Peale Riigikaitse Akadeemia lõpetamist kohtueelse uurimise alal läks Ahti Leppik tarkvarafirmade ühenduse, mitte politsei leivale.

Leppiku sõnul ei ole BSA osavõtul viimase kuu jooksul toimunud reide avastamaks piraattarkvara kasutavaid ettevõtteid. Varem aga küll. Mitut ettevõtet karistati nende tulemusena mitmesaja tuhande kroonise trahvi ja arvutite konfiskeerimisega. Seni ei võtnud riigikohus neid edasikaebustega jutule ja trahvid jäid jõusse. Eelmisel nädalal andis riigikohtu loakogu siiski menetlusloa OÜ Mediapool edasikaebusele, kellele madalama astme kohtud olid mõistnud 250 000 krooni trahvi.