Säästmine asendub julge tarbimisega

Tänavu esimese kvartali majandusarengu monitooring näitab, et majanduskasv jätkub samas tempos, mis möödunud aasta neljandas kvartalis. Seega ei ole toimunud küll kasvu kiirenemist, kuid kuna neljanda kvartali tulemus oli aasta perspektiivis juba ca 4 juures positiivne, peaks esimese kvartali majanduskasv aasta lõikes olema ca 5 juures.

Sama tendents ilmestab ka inimeste isikliku majandusolukorra hinnangut. Kui möödunud aasta neljanda kvartali puhul ei saanud veel rääkida isikliku majandusolukorra paranemisest, siis nüüd on summaarsest majanduskasvust tingituna väike edasiminek nähtav.

Seejuures läheb keskmisest paremini endiselt jõukamas sissetulekurühmas, kuid taastunud on ka keskmise sissetulekurühma heaolu paranemistempo. Endiselt pole majandusolukorra paranemist madalamas sissetulekurühmas. Et olukord pole tegelikult halvenenud, näitab rühma osakaalu muutus tarbijaskonnas, mis on hakanud tasapisi kahanema.

Kuigi majandusolukord on hakanud veidi paranema, on selles kontekstis märkimisväärne reaalse säästuindeksi jätkuv langemine. Kui möödunud aasta neljanda kvartali järsk säästuindeksi langus oli seletatav aastalõpu kulutustega, siis seekordne säästuindeksi jätkuv langus, sealhulgas kõigis sissetulekurühmades, annab tunnistust, et majanduslanguse perioodil iseloomulik olnud säästmine on asendumas majanduskasvust tuleneva optimistlikuma tarbimisega. Samuti võib siin teatud mõju olla laenuturu avardumisel ja laenuintresside langusel.

Et esmateenuste hindade kasvul on siiski oluline roll säästuindeksi alanemisel, näitab auto ja autotarvikute nõudluse selge kasvu ootus järgnevaks kuueks kuuks, kusjuures ilma sesoonse kõikumiseta. Küll aga oodatakse nüüd kommunaalkulude märksa väiksemat kasvu kui kolm kuud tagasi. Samas näitavad sesoonset kulude ehk nõudluse kasvu reisimine ning remondi- ja ehitustööd, mis antud operatiivses kontekstis seondub lühiajalise säästmisega ning ei lase säästuindeksil kasvada.

Kui eelmise aasta lõpus oodati järgmise kuue kuu jooksul järsku kommunaalkulude, sideteenuste, auto ja põhitoiduainete kulutuste kasvu, siis nüüd prognoositakse peamisteks kulutuste kasvu rühmadeks autot, reisimist, remondi- ja ehitustöid ning riietust. Edasist kulutuste kasvu nähakse küll ka põhitoiduainete, kommunaalteenuste ja sideteenuste osas, kuid märksa väiksema tempoga. Tarbimine peaks veidi langema kodumasinate, koduelektroonika ning huvialade ja heategevuse alal.

Kolm peamist rahuldamata nõudluse (potentsiaalse nõudluse näitaja iseloom viitab just rahuldamata nõudlusele) valdkonda on reisimine, remondi- ja ehitustööd ning riietus.

Kui oodatava nõudluse näitaja järgi olid sidekulud pingerea eesotsas, siis potentsiaalse nõudluse näitaja osas hoopis lõpus. Seega peetakse sidekulude kasvu pigem sundprotsessiks kui vabatahtlikuks protsessiks ning liigitatakse samasse kategooriasse kommunaalkuludega. Nähtus on oluline ja huvitav eelkõige seetõttu, et sellesse kulukategooriasse kuuluvad ka mobiilside ja arvutiside, mille kasutamine on vabatahtlik.

Nõudluse trendide puhul jälgitakse kogu elanikkonna läbilõikevalimit (mitte ainult töötavat osa).

Kulutussuundade oodatav muutus järgmise 6 kuu jooksul. Esitatakse kulude suurenemist ja vähenemist prognoosivate vastajate protsentide vahe sama 20 toote- ja teenuserühma lõikes.

Kulutuste hinnangulise kasvu suund, juhul kui sissetulek oleks 25 suurem kui praegu sama 20 toote- ja teenuserühma lõikes.

Näitab pikema perioodi (25 kasv viitab vähemalt kahele aastale) rahuldamata nõudluse suundi.